Ekspertide sõnul on kaitsekulude numbrist tähtsam kriitilise võimekuse arendamine
Sel nädalal teatas peaminister Kristen Michal, et Eesti plaanib tõsta 2026. aastal kaitsekulutused viiele protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Kaitseasjatundjate sõnul on tõus oluline, kuid arvudesse ei tohiks kinni jääda, sest olulisim on kriitilise sõjalise võimekuse arendamine, mille üks murekoht on endiselt laskemoona puudus.
Kaitsekulutuste tõstmine viiele protsendile SKT-st tähendaks aastas 600 miljoni euro suurust lisakulu, mis on umbes pool praegusest kaitse-eelarvest. Enne 2026. aastat hüpet tõenäoliselt ei toimu, kuid kui otsus tehakse ära juba praegu, siis see aitaks hankeid paremini planeerida.
Riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) juhi Magnus-Valdemar Saare sõnul viiakse esimese sammuna natukene kiiremini ellu olemasolevat riigikaitse arengukava.
"Kindlasti kaitseväel need teadmised, kuhu ja kus neil järgmised võimelüngad on, mida nad tahaksid täita, on kindlasti üsna hästi olemas," sõnas ta.
"Ma arvan, et me ei peakski fetišeerima seda protsenti, erakorralist. Ma arvan, et meie mõttekäik või metoodika selles loogikas oleks vale, et just tingimata viis protsenti ja selle pinnalt tuletada, kui palju me saame võimeteks soetada. Sõjaline nõuanne tuleb realiseerida lähtuvalt sellest, millised on kriitilised võimevajadused," kommenteeris Isamaa esimees, endine kaitseminister Urmas Reinsalu.
"Teame, et mereväel on vaja laevad välja vahetada. Moona me suudaksime kohe hankida juurde ja ma arvan, et see võiks olla ka üks kriitilisemaid kohti, kuhu see kohe suunata. Elik me oleme teinud ära otsuse 1,6 miljardi kohta, aga me oleksime suutelised selle 1,6 miljardi mitte soetama 2031. aastaks, vaid tegelikult juba 2027. aastaks," rääkis kaitseminister Hanno Pevkur (RE).
Laskemoona puudusest on palju rääkinud endine kaitseväe juhataja Martin Herem, kes ei tea täpselt, mida ja kui palju oleks vaja tema järeltulija sõjalise nõuande elluviimiseks. Selge on see, et tuleb täita NATO kaitseplaanid ja liikuda järjekindlalt alliansi väevõimete saavutamise poole.
"Me peame enda osa ära tegema ja see on päris kindlasti kirjas kaitseväe juhataja sõjalises nõuandes, nagu näiteks laskemoon või muu säärane. Või olgu need mõned laevad või mingid sidelahendused, mingisugused luuresüsteemid. Mingisuguse osa me kindlasti peame tegema. NATO ainult tugevdab meid määrani, mis kas hoiab ära agressiooni või võimaldab selle väga kiiresti lõpetada," rääkis Herem.
Kõike loomulikult osta ei saa. Näiteks ühe ballistiliste rakettide vastu mõeldud Patriot-süsteemi ostmiseks peaks Eesti vähemalt kolm aastat kogu lisaraha kõrvale panema. Samuti tuleb mõelda tarneaegade peale.
Kui suurtükimürsud jõuaksid Eestisse ühe kuni kahe aastaga, siis keerukamaid süsteeme on vaja oodata pikalt.
"See ei tähenda seda, et kui juba 2026. aastal oleksid täiendavad vahendid kasutada, siis midagi ei saaks. Kindlasti saaks. Kindlasti saaks olemasolevatele süsteemidele täiendavat laskemoona osta, kindlasti saaks osta ka võib-olla mõnedes projektides, mis meil ka täna käsil on, täiendavaid süsteeme. Võtame lihtsa näite, et kui me täna midagi ostame, pidades konkreetset süsteemi silmas, 12 tükki, siis võrdlemisi lihtsa vaevaga oleks seda võimalik suurendada 18-ni, 24-ni," selgitas Saar.
"Meil on hetkel käimas varitseva õhuründemoona raamhange, mille maht on 600 miljonit eurot, nii et ka näiteks selle raames me saaksime juba väga kiiresti edasi liikuda. Me teame, et teatud võimeid, näiteks seesama varitsevat õhuründemoona tööstus suudab päris kiiresti toota. Meil on näiteks just hiljuti kogemus kaugtulepataljoni loomisest ehk siis Caesarite toomisest, kus me lepingu sõlmisime eelmisel suvel ja lähinädalatel on Caesarid Eestis kohal," loetles Pevkur.
Palju sõltub küll kaitseväe ohuhinnangust ja poliitilistest otsustest, kuid kui tarneaeg venib üle viie aasta, siis tuleks Heremi arvates otsida alternatiive.
"Seesama Himars on mitmikraketiheitja, millesuguseid toodetakse veel mitmes kohas. Logistiliselt muutub see probleemiks, kui meil on erinevad relvasüsteemid ja erinev laskemoon, aga jällegi, meil on seda võib-olla aasta-kahe pärast vaja ja siis tulebki neid lahendusi teha. Või viia see efekt kohale hoopis Eestis või mujal toodetud drooniga," rääkis Herem.
Heremi hinnangul võib mõni võimekus muutuda ka seni arvutatust odavamaks, sest tehnoloogia ja tooted muutuvad.
"Tõenäoliselt odavamaks minekuga kaasneb ka väiksem efektiivsus. Näites FPV-droonid täna on umbes 20 protsenti efektiivsed. Viiest üks jõuab sihtmärgini. Boonus, 155-millimeetrise suurtüki tark moon on 50-protsendise tõenäosusega, aga nende hinnavahe on isegi rohkem kui 10 korda," tõi ta näite.
Samas on veel vara ostma tõtata, sest raha on vaja ka kuskilt saada. Ainult kärbete ja maksutõusudega pole kaitsekulude tõstmist võimalik katta. Pevkuri sõnul vaadatakse seetõttu Euroopa poole, kus kirjutatakse praegu kaitsevaldkonna valget raamatut. Sellega üritatakse välja pakkuda lahendusi julgeoleku tugevdamiseks kogu Euroopas.
"Seal on sees meile teadaolevalt ka täiendavat rahastamist. Kas see lõpuks saab olema riikide kokkuleppel 100 miljardit või 500 miljardit, selgub lähiajal, aga kindlasti sealt on meil ka huvi saada oma osa ja tegelikult meil on huvi minna seal ka ühishangetesse. Et Euroopa ostab küll koos, aga tegelikult see paigutatakse ikkagi sinna, kus seda kõige rohkem vaja on, olgu see siis moon, olgu see siis õhutõrje," selgitas Pevkur.
Samuti pole pääsu laenust, kuid selleks oleks vaja muuta Maastrichti eelarvekriteeriumeid. Nimelt ei tohi reeglite järgi riigieelarve puudujääk olla suurem kui kolm protsenti SKT-st. Valitsus leiab, et kaitsekulud peaksid selle alt välja jääma. Euroopas arvamused lahknevad.
"Ma arvan, et seda loogikat on võimalik ratsionaalselt argumenteerida. Hetkel Eesti ei ole niisuguseid ettepanekuid lauda pannud. Ma arvan, et meil ei tasuks olla loid ja praegu aega kaotada," sõnas Reinsalu.
Reinsalu arvates on valitsus juba niigi kaitsekulutuste tõstmisega venitanud ja kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet pole tõsiselt võetud. Peaminister Kristen Michali sellenädalase teate taga näeb ta peamiselt USA presidendi Donald Trumpi ametisse astumist, kes kaitsekulutuste viie protsendi mõtte välja käis.
"Me kindlasti toetame kõiki neid sõjalisest vajadusest lähtuvaid võimearendusi, mida teha venitusteta, kuid mulle jääb arusaamatuks see, et kui peaminister oli teadlik ja valitsus oli teadlik juba sügisel, varasügisel sellest sõjalisest nõuandest ka ajakriitilises keskkonnas, siis sellele vaatamata hoiti seda avalikkuse eest teadmata. Ja me näeme, et ka rahalised otsused selle aasta eelarvele, ka eelarvestrateegiale neljaks aastaks ühegi sendi võrra seda probleemi ei adresseeri. Ma arvan, et see on vilets juhtimine," rääkis Reinsalu.
"Ei maksa tänast koalitsiooni üksinda põhja lasta. Mina olen riigikaitse arengukavadega tegelenud aastast 2016. Kõikides kavades mingid võimed, mis on kõik vajalikud, jäävad joone alla, jäävad rahastuseta. Näiteks seesama laskemoon 1,6 miljardi väärtuses – isegi kui see kolm aastat tagasi ilma teatud relvasüsteemideta nägi välja teistsugune, see puudujääk on olnud igal valitsusel kogu aeg teada, siin ei saa olla mitte mingisugust üllatust," rääkis Herem.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"