Oluline esmaspäeval, 27. jaanuaril kell 20.55:

- Ukraina teatas Vene droonilao hävitamisest;

- Ukraina: Venemaa hoogustab rünnakuid Pokrovski suunal;

- Zelenski määras Hortõtsja väerühma juhtima kindralmajor Drapatõi;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1430 sõdurit.

Ukraina teatas Vene droonilao hävitamisest

Ukraina peastaabi teatel ründasid õhuvägi ja teised Ukraina kaitseväe üksused Venemaal Orjoli oblastis asuvat droonihoidlat, hävitades umbes 200 Shahed-tüüpi ründedrooni.

"Tabamuse said betoonkonstruktsioonid, mis varjavad droonidele monteeritavaid termobaarseid lõhkepäid. Löök vallandas tugeva sekundaarse detonatsiooni," seisis Ukraina relvajõudude peastaabi pühapäeva õhtul tehtud postituses.

"Rünnaku tulemused ja kahjude ulatus on selgitamisel, kuid esialgsete andmete kohaselt enam kui 200 kamikaze-drooni meie riigi vastu enam ei kasutada ei saa," lisas peastaap.

Ukraina kindralstaap lubas jätkata sarnaseid rünnakuid: "Jätkub lahingutegevus Ukraina tsiviiltaristu hävitamise ja elanikkonna terroriseerimisega seotud kriitiliste objektide vastu."

Ukraina on ka varem teatanud Vene droonihoidlate tabamisest.

Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat teatas 23. detsembril 2024, et Venemaa Tatarstanis asuvas Alabuga majandusvööndis hävis ladu, kus oli 16 miljoni dollari väärtuses Shahed-tüüpi droonide osi.

26. detsembril tabas Ukraina kaitsevägi Orjoli oblastis asuvat ründedroonide ladu.

Ukraina: Venemaa hoogustab rünnakuid Pokrovski suunal

Hortõtsja väerühma pressiesindaja teatas, et Vene vägi hoogustab oma rünnakuid Pokrovski suunas ning üritab Ukraina vägesid ümber piirata. Pressiesindaja tahab Vene armee nii tagada, et Ukraina väed jätaksid linna maha, vahendas The Kyiv Independent. 

Tema sõnul toimub linna lähistel suur hulk väikesemahulisi kokkupõrkeid, sest venelased üritavad väikeste rühmadega edasi liikuda. 

Ukraina võimud pidasid korruptsioonikahtlusega kinni kõrge sõjaväelase

Ukraina võimud pidasid kinni kõrge sõjaväelase, keda süüdistatakse sõjaväevarustuse seadusevastases omastamises, teatasid uurijad esmaspäeval.

Dnipropetrovski oblasti sõjaväeüksuse asekomandöri süüdistatakse dokumentide võltsimises 24 öövaatlusseadme omastamiseks väärtusega umbes 95 000 dollarit, teatasid uurijad avalduses.

Riikliku juurdlusbüroo teatel vastutas ohvitser logistika eest ning andis väidetavalt alluvatele korralduse seadmed ära peita, väites, et need läksid lahinguväljal kaduma. Võimud konfiskeerisid seadmed sõjaväeüksuses ja kahtlusaluse elupaigas korraldatud läbiotsimiste käigus ja võtsid üksuse asejuhi vahi alla.

Jaanuari algul pidasid Ukraina võimud kinni mitu kõrget sõjaväelast, teiste seas kaks kindralit, keda süüdistatakse korruptsioonis ja lohakuses, mis tegid võimalikuks Venemaa pealetungi Harkivi oblastis.

Zelenski määras Hortõtsja väerühma juhtima kindralmajor Drapatõi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas pühapäeval, et määras kindralmajor Mõhhailo Drapatõi juhtima Hortõtsja väerühma.

"Andsin täna korralduse tugevdada meie vägede juhtimisstruktuuri Donetski oblastis. Kindralmajor Mõhhailo Drapatõi on määratud juhtima Hortõtsja väerühma. Need on lahingutegevuse kõige intensiivsemad alad," rääkis president.

Zelenski sõnul säilitab Drapatõi oma volitused maavägede ülemana, millisele ametikohale määrati kindral 29. novembril 2024. aastal.

Zelenski ütles laupäeval, et liitlased peaksid tegema tööd panemaks paika formaat tulevasteks rahukõnelusteks Venemaaga.

"Ma mõistan, et suhelda on võimalik eri formaatides... Ma arvan, et me peaks täna sellele keskenduma," ütles president viidates võimalikele läbirääkimistele, mis viiksid "õiglase rahuni".

Riigipea toonitas pressikonverentsil Kiievis, et läbirääkimised Ukraina osavõtuta ei annaks tulemusi.

USA president Donald Trump kaalub erinevaid survevahendeid Vene režiimi juhile Vladimir Putinile sõja lõpetamiseks, seal hulgas majanduslikke, ütles Trumpi valitud eriesindaja Ukraina ja Venemaa küsimustes Keith Kellogg. Eriesindaja rääkis teemal intervjuus Fox Newsile.

Kellogg märkis, et rääkis sel teemal reede hommikul Trumpiga ning tema arvates on president ainus, kes saab selle sõja lõpetada.

Erukindrali sõnul peab Trump majandust osaks sellest sõjast.

Kellogg kordas varasemat teadet, et Trump kaalub võimalust langetada nafta hinda mõjutamaks Venemaad, mis saab naftamüügist miljardeid dollareid.

Erukindral märkis, et erinevalt eelmisest presidendist Joe Bidenist, kes rõhutas, et Ameerika aitab Ukrainat nii kaua kui vaja ja varustab relvadega, pooldab Trump erinevaid lähenemisi.

Vastates küsimusele, kas Ukraina võib kasutada Venemaa külmutatud varasid Ühendriikide relvade ostmiseks, ütles Kellogg, et see teema on laual.

Kellogg on öelnud, et kokkulepetele sõja lõpetamiseks võidakse jõuda 100 päeva jooksul alates Trumpi ametisseastumisest.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1430 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 831 620 (võrdlus eelmise päevaga +1430);

- tankid 9871 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 20 561 (12);

- suurtükisüsteemid 22 339 (+16);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1263 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1050 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 23 327 (+74);

- tiibraketid 3053 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 35 183 (+59);

- eritehnika 3716 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.