Sõja lõppu ootavad Ukrainas kõik, nii tavakodanikud kui ka sõjaväelased. Aga millal see tulla võiks, ei tea keegi.

"Aastaga võib-olla. See on võimalik," arvas sõjaväelane Juri.

Paljud ukrainlased mäletavad hästi, et USA president Donald Trump lubas sõja ühe päevaga lõpetada.

"Ta on minu ainus lootus. See sõda võib ju lõputult käia. Nii palju tavainimesi, nii palju meie sõjaväelasi on hukkunud, neist on nii kahju," ütles Olga.

Ukrainas räägitakse palju Donald Trumpi valimiskampaania ajal meediasse lekkinud ideedest sõja lõpetamiseks. Kui need vastavad tõele, siis Ukraina peaks näiteks NATO-sse astumisest loobuma. Kas Kiiev on selleks valmis, kuigi NATO-sse ja Euroopa Liitu astumine on Ukraina põhiseaduses sätestatud?

"Kui Washington ja meie Euroopa partnerid räägivad, et NATO-t pole teil vaja, siis me oleme dialoogiks valmis. Kuid peavad olema reaalsed mehhanismid, mis tagaksid liitlaste toetuse Ukrainale," kommenteeris julgeoleku ja koostöö keskuse tegevdirektor Dmõtro Žmailo.

Samuti peab Ukraina loobuma okupeeritud alade tagasisaamisest jõu abil. See tähendab, et põgenikud ei saa oma kodudesse tagasi minna. Tamara oli sunnitud 10 päeva tagasi põgenema Selidovo linnast, kuid hoiab kontakti oma naabritega, kes on linna jäänud.

"Seal on lahti kaks poodi. Elektrit pole, aga elektriliinid tuuakse juba Gornjaki külast. Veevarustust püütakse taastada. Linnas patrullib Rosgvardia. Öeldakse, et neilt, kes aasta jooksul linna tagasi ei tule, riigistatakse kortereid," rääkis Tamara.

Praegu on Ukraina väed sunnitud taganema kogu rindejoone ulatuses. Kui Kiiev ei nõustu Trumpi pakutud rahuplaaniga, kuivab Ameerika abi Ukrainale kokku. Kuid eksperdid arvavad, et Ukraina saab hakkama, kas USA abiga või ilma.

"Ameeriklaste abi tuleb strateegiliste varude vähendamise programmi raames. See tähendab otse USA armee laost. Relvastus Ukraina jaoks ostetakse ka erafirmadelt. Õnneks kõik need protsessid jätkuvad," ütles Žmailo.

"Trump rääkis, et ta peatab abi Ukrainale ja Ukraina peatab sõjategevuse – nii see enam ei tööta. 2025. aastaks on abi tagatud umbes samas ulatuses nagu see oli 2024. aastal. Isegi kui USA ei jätka abistamist, siis käesoleval aastal on meil abi olemas. Küsimus on, mis 2026. aastal hakkab toimuma," märkis New Geopolitics Research Networki analüütik Mõhhailo Samus.

Rindejoonel on aga ammu tunda nii moona kui ka sõjatehnika puudust.

"Mehi meil on, sellega probleeme pole. Meil ei jätku relvastust. Meil on valmistunud, välja õpetatud mehed, kuid ei ole, millega sõdida," tõdes 154. brigaadi ülem kolonel Oleksandr Štšerbina.

Tavalised sõdurid tihti ei mäleta, millal nad on lühikesele linnaloale saanud. Rääkimata puhkusest.

"Inimesi pole piisavalt. Me kogu aeg töötame. Me oleme juba ammu unustanud, mida tähendavad sõnad puhkus või puhkepäev," ütles sõjaväelane kutsungiga Mässaja.

USA eelmise presidendi Joe Bideni administratsioon nõudis Ukrainalt mobilisatsiooniea langetamist 18 eluaastani. Juri läks 2014. aastal sõtta Donbassi, kui ta oli 20-aastane. Sellistel noorukitel ei ole sõjas mitte midagi teha, arvab ta.

"Ma mäletan ennast 20-aastasena. Ma ei saanud paljudest asjadest aru. Ei ole enam laps, aga pole veel täiskasvanu," ütles Juri.

"Nüüd on mul kogemus. Olen elanud ja tean, kuidas asjad siin käivad," lisas ta.

Kust siis sõdureid võtta?

"Meil on palju politseinikke. Meil on sõjaväekomissariaatide töötajad. On ka parlamendisaadikute pojad. Tulgu nad kõik siia! Siis lõppeks sõda mitte aasta vaid poole aastaga," leidis Juri.

Tõsi, rindejoonel aina kasvab pahameel poliitikute vastu, kes räägivad võidust palju, kuid teevad selleks vähe. Trumpi surve all sõlmitud vaherahu avaks tee valimistele. Kiievis arvatakse, et see on teatud lääne poliitikute soov.

"Nad loodavad, et Ukraina uus juhatus oleks rohkem valmis uute lepingute sõlmimiseks, mis tähendaksid uut julgeolekuarhitektuuri Vene-Ukraina suhetes," ütles Žmailo.

Vaherahu tähendab, et sajad tuhanded sõdurid naasevad rindejoonelt tsiviilellu. Kuidas see muudab Ukraina poliitikat ja ühiskonda?

"Probleem on selles, et inimestel, kes olid kaua olnud eesliinil, on kahjustatud psüühika. Nad püüavad riiki paremaks muuta, aga nad ise on juba teistsugused," sõnas sõjaväelane "Tim".

"Ma ei näe poliitilist jõudu, mis oleks kuidagi lojaalsem Venemaale. Usun aga, et on need jõud, mis oleks Venemaa suhtes veel karmimad. Kui Trump hakkab nõudma Zelenski ja Putini isiklikku kohtumist, tekitab see Ukraina ühiskonnas suurt pahameelt. Seda pahameelt kasutavad kindlasti Zelenski poliitilised oponendid," selgitas Samus.

Pahameelt tekitab isegi vaherahu idee.

"Sõlmitakse vaherahu ja kõik meie langenud relvavennad ja õed, kõik tsiviilelanikud, kes on surma saanud – nad on siis kõik langenud ilmaasjata?" küsis "Tim".