Kasemets avaldas Nordicale laenumakse tegemiseks toetust
Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets rääkis riigikogu riigieelarve erikomisjoni istungil, et avaldas Nordicale laenumakse tegemiseks toetust. Kliimaministeerium saatis ettevõtlus- ja innovatsiooni sihtasutusele (EISA) väljamakse tegemiseks toetuskirja, millel kehtib 2029. aastani juurdepääsupiirang.
Eelmise aasta lõpus pankrotiavalduse esitanud Nordica sai 2024. aasta kevadel Kredexilt 1,5 miljonit eurot laenuraha.
Riigikogu riigieelarve erikomisjon arutas avalikul istungil riigi vahendite eraldamist Nordicale.
Peaminister Kristen Michal (RE) kordas riigikogu erikomisjoni istungil, et ei teinud tolleaegse kliimaministrina ettepanekut laenu väljamakse tegemiseks. Ta märkis, et otsus raha eraldada tehti 2020. aastal ning et otsuse kevadel raha välja maksta tegi Kredex.
Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets rääkis riigikogu erikomisjoni istungil, et avaldas Kredexile toetust laenu osamakse tegemiseks.
Istungit juhtinud Urmas Reinsalu (Isamaa) küsis, kas Kasemets kutsus kantslerina Kredexit üles laenu osamakset välja maksma.
"Jah, loomulikult. Meie tehnilisel tasemel Kredexiga suhtlesime väga palju. Mina omaniku esindajana meie lennundusosakonna ja ka nõukogu liikme Sander Salmu ettepanekul loomulikult seda ka siis toetasin, et see viimane laenumakse tuleks teha," vastas Kasemets.
Kasemetsa sõnul oli väljamakse tegemiseks kaks põhjust. "Üks põhjus ongi see sama valitsuse otsus erastada see ettevõte ja teiseks see, et kuna see laenumakse oli juba ka finantsplaanides olnud, siis sellega kõik osapooled arvestasid. Mina kindlasti tehnilisel tasemel selgitusi jagasin. Kindlasti toetasin selle osamakse tegemist," rääkis ta.
Reinsalu küsis Michalilt, kas laenu väljamakse tegemine oli Kredexi autonoomne otsus või andis tollane kliimaminister selleks suunise.

"Ei, selliseid suuniseid mina ei andnud," vastas Michal. "Kliimaminister ei saa ka Kredexile selliseid suuniseid anda, nagu ei saa ka isegi Keit Kasemets teha."
Reinsalu küsis Michalilt, kas tal oli tolleaegse majandusminister Tiit Riisaloga (E200) vestlus raha väljamaksmise teemal.
"Tiit Riisaloga, nagu ka teiste kabinetiliikmetega, arutasime me erastamist. Täiendavaid suuniseid kliimaminister teistele valitsuseliikmetele ei saa anda," sõnas Michal.
"See Kredexi varasem, 2020. aasta laen oli riigiabi osa, mida ei saa kaks korda anda. See oli varasemalt otsustatud, see oli kõigis materjalides kõikidele osapooltele teada. Minu soovitus oli uut raha mitte anda ja see ettevõte pidi ise hakkama saama, tõmbama oma asju koomale. Kindlasti ma ei andnud suunist Keit Kasemetsale ega Tiit Riisalole teha erinevaid asju," rääkis Michal.
Reinsalu märkis, et eelmise aasta 11. aprilli valitsuse nõupidamise dokumentides on kirjas, et ministeerium ja Nordica on teinud viimase osamakse tegemiseks omapoolsed õigus- ja finantsanalüüsid ning et on Kredexile esitanud kinnituskirjad.
27. märtsil on Kasemets kliimaministeeriumist saatnud EISA-le kirja pealkirjaga "toetuskiri", millel kehtib aastani 2029 juurdepääsu piirang, täheldas Reinsalu.
Kasemets märkis, et võttis toetuskirja istungile kaasa.
"Mina oma kirjas toetusin valitsuse otsusele selles osas, et valitsus oli otsustanud ettevõtte erastada, ka ministeeriumitele antud mandaadile selleks, et erastamise käigus ettevõte pankrotti ei läheks, otsida erinevaid likviidsusvõimalusi. See kiri on väga lühike, seda suunisena ei saa käsitleda. See kannab pealkirja "toetuskiri"," sõnas Kasemets.
"Ta on kliimaministeeriumi, kui Nordica omaniku poolt ettevõtte juhatust ja nõukogu toetav. Selle kirja valmistasid ette meie lennundusosakonna inimesed. Kiri seda ütlebki, et laenulimiidi leping on sõlmitud 28. detsembril 2020. Andsime teada selles kirjas, et valitsus on otsustanud ette võtta aktsiate võõrandamise, erastamise, erastamise protsess jätkub ja et laenulimiidi lepingu kohaste vahendite eraldamine on ka valitsuse otsusega kooskõlas."
Reinsalu märkis istungi lõpus, et valitsuskabineti 11. aprilli memorandum kõneleb ministeeriumide kinnituskirjadest ning viitest, et Kredex ei olnud jätkuvalt otsust teinud.
"Ma eeldan, et siin ühelt poolt on mõeldud minu toetuskirja," märkis Kasemets.
Reinsalu küsis, kas sihtasutus palus kinnituskirja, et teha selle põhjal otsus laenu väljamaksmiseks.
"Otsest tingimuslikku sidumist mina küll ei tea, et oleks toimunud," vastas Kasemets.
Salmu: toetuskirja eesmärk oli kinnitada erastamisplaanide jätkumist
Urmas Reinsalu sõnul ei oleks ilma toetuskirjata Kredexi raha kasutusse võetud.
Kliimaministeeriumi asekantsler, Nordica nõukogu liige Sander Salmu ütles, et toetuskirja eesmärk oli kinnitada, et Nordica erastamine on jätkuvalt plaanis.
"Tegemist oli aprillikuus 2024. aastal saadetud kirjaga ministeeriumi poolt Kredexile ja toodi välja, milline on hetkeseis ka erastamise vaatest ja millised diskussioonid on ka valitsuskabinetis Nordica erastamise teemal toimunud," rääkis ta.
Kiri oli vajalik, sest Nordica siseaudiitori väitel oli ettevõtte finantsseis juba eelmisel kevadel pankrotikursil. Sama väitis esmaspäeval riigikogu riigieelarve erikomisjonile ka Kredexi õigusjärglase EISA nõukogu liige, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav-Tammus.
"Üldine punkt oligi see, et kui nõukogu ei anna otsust seda viimast või teist osa laenumaksest teha, siis meile teadaolevalt oleks Nordica pankrotti läinud," ütles ta.
"Mina selles väites julgen veidi kahelda, eriti arvestades just seda, mida me Reinsalu komisjonis kuulsime, et nad suutsid makse pärast seda maksta," sõnas Michal.
Kliimaministeeriumi asekantsler, Nordica nõukogu liige Sander Salmu kinnitas, et Nordica vajas eluspüsimiseks seda laenumakset.
"See oli üks osa ettevõtte finantsplaanist ja selle makse mittetegemisel oleks tõesti võinud tekkida olukord, kus ka erastamine oleks jäänud ära, sest ettevõttel ei olnud piisavalt käibekapitali," rääkis Salmu.

Toimetaja: Valner Väino, Merilin Pärli, Merili Nael