Michal eitab, et ta ministrina andis Nordicale lisaraha
Eelmise aasta lõpus pankrotiavalduse esitanud Nordica sai veel eelmisel kevadel Kredexilt 1,5 miljonit eurot laenuraha. Peaminister Kristen Michal ütleb aga jätkuvalt, et tema ei ole ministrina Nordicale raha juurde andnud.
"Mina küll arvan, et Eesti maksumaksja raha sellisesse mittestrateegilisse katsetamisse enam panema ei peaks," ütles Michal 2023. aasta novembris, kui ta oli Nordica eest vastutav kliimaminister.
Selleks ajaks oli ta kliimaministrina juba korra kiitnud heaks Nordicale kahe miljoni eurose laenurahasüsti väljamaksmise 2020. aastal tehtud kaheksa miljoni eurosest krediidiliini avamise otsusest, millest neli miljonit oli selleks hetkeks juba kasutusele võetud.
Ning pool aastat hiljem, samuti veel kliimaministrina, kiitis ta eelmise aasta aprillis heaks veel täiendava 1,5 miljoni eurose laenusüsti andmise Nordicale, toob esile Eesti Ekspress. Sellega kasvas väljamakstud laenusumma 7,5 miljoni euroni.
Michal on varem öelnud, Nordica ei ole eelmisel aastal valitsuse otsusega raha juurde saanud. Kuidas aga ikkagi Kredexi 1,5 miljonit eelmisel aastal nende arvele jõudis?
Michali sõnul on tegu valitsuse 2020. aasta otsusega ning eelmisel aastal valitsus Nordicale raha juurde ei andnud.
Aga kui valitsus oleks eelmisel aastal otsustanud mitte seda Kredexi laenu täismahus kätte anda, siis ei oleks Nordica seda raha eelmisel aastal saanud?
"See oli Kredexi otsus," jäi peaminister napisõnaliseks.
Tegelikkuses saanuks valitsus otsustada, et ei toeta Nordicale täiendava laenuraha väljamaksmist, vaatamata riigile kuuluva Kredexi 2020. aasta positiivsele laenuotsusele.
Tagantjärele, pärast loo "Aktuaalse kaamera" eetris käimist soovis peaminister teemat rohkem selgitada. Michali väitel ei käinud Nordicale laenuraha eraldamine valitsuse laualt täiendavalt läbi, sest polnud nii kõrgel tasemel tehtud otsus, mistõttu ei ole korrektne väita, et valitsus kiitis laenuraha eraldamise heaks, vaid õigem oleks öelda, et valitsus ei sekkunud, ei hoidnud laenuraha eraldamist ära, nii nagu valitsus Porto Franco laenu puhul tegi. Just nii oli ka "AK" loos selgitatud - valitsus saanuks soovi korral sekkuda, et hoida täiendava laenuraha väljamaksmine ära.
"Minister ei kiida Kredexi laene heaks. See on Kredexi ja Nordica vaheline asi," ütles Michal.
Korra varem oli võimalust keelduda juba ka kasutatud – 2023. aasta suvel, kui Nordica oli eelmise juhi Jan Palmeri käe all sügavasse miinusesse kukkunud.
"Ka siis tegi tegelikult juhatus ettepaneku, olles juba märtsis ja aprillis neli miljonit eurot käibekapitalilaenu kasutusele võtnud, võtta nii-öelda viimane osamakse," lausus kliimaministeeriumi asekantsler ja Nordica nõukogu liige Sander Salmu.
"Tol hetkel nõukogu lükkas selle ettepaneku tagasi, sest et oli ilmselge, et tegemist oleks rahaga, mis väga kiiresti lihtsalt otsa saab," lisas ta.
Salmu hinnangul oli 2024. aastaks ettevõtte finantsseis nii hea, et kui juhatus uuesti laenuraha kasutada küsis, antigi nõusolek. Avalikkusega seda infot ei jagatud.
"Tollel hetkel oli see nagu iga teine laenukohustuse võtmine, läbirääkimine klientidega, läbirääkimine partneritega. Tollel hetkel see oli üks osa äritegevusest," ütles Salmu.
Nii võis jääda mulje, et 2020. aastal otsustatud kaheksa miljoni eurone laen on ettevõttel juba ammu käes ja ära kasutatud. Ka riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et sai mullusest laenuandmisest teada alles tänavu jaanuaris.
"Oleme ka küsinud otse istungil, et kas on olnud lisaotsuseid seoses rahastamisega. Ja siis komisjonis meile kinnitati, et valitsus ei ole neid otsuseid teinud, et kõik viimased rahastamisotsused tulid eelmistelt valitsustelt," lausus Kovalenko-Kõlvart.
Toimetaja: Marko Tooming