Jaanuari soojad ilmad on toonud mõnele poole juba kevade
Viimaste päevade soojad ilmad on muutnud looduse kevadiseks – Kagu-Eestis saadakse vahtralt juba mahla ja mitmel pool taluhoovis õitsevad kevadlilled.
Kui Rõuges elav Tindioru talu peremees Alar Johanson kuulis, et soojad ilmad on vahtral mahla liikuma pannud, otsustas ta kontrollida, kas kuulujutt vastab ka tõele.
"Nii hullu idee peale ma poleks tulnud isegi paremas unenäos, et ma jaanuarikuus võtan trelli ja proovin, äkki puu seest tuleb vahtramahla. Kui tavaliselt olen ma see hiljaks jääja, siis sellel aastal, jah, täitsa usun nüüd, et tuleb. Ja täitsa maitsev on. Järgmisel aastal proovin detsembris, äkki tuleb ka," rääkis Johanson.
Põlvamaal elav Lembitu talu peremees Aare Lepaste leidis, et maja lõunapoolsel küljel õitsevad juba lumikellukesed.
"Laupäeva hommikul tulin lindudele sihvkasid panema, siis olid sellised sentimeeter-poolsteist väikesed lumikellukese nupsud üleval. Eile pärastlõunal oli ka valge õie osad aimatavad, kohe-kohe on nad lahti minemas," kirjeldas Lepaste.
Saare talu peremees Ivari Saare avastas, et suure tamme all õitsevad kannikesed ja kasvukastides on kasvama läinud maitsetaim.
"Et peterselli kohe jaanuarikuus, jaanuari lõpus on väljast võtta, viia tuppa ja on täiesti värske, külma võtmata – see on küll nagu lausa ime," ütles ta.
Kliimateadlase Erko Jakobsoni hinnangul seda kartma ei pea, et tulevikus Eesti talved päris ilma külmakraadideta ja lumeta mööduvad.
"Talved jäävad ja tõenäoliselt ka kõige suuremad lumerekordid on veel tulemas. Need ei pruugi pikalt maha tulla, aga neid võib tulla väga palju korraga, sest meil on rohkem niiskust ja kui asjaolud kokku langevad, siis võib tulla seda väga palju," selgitas ta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"