Eamets: eelarve korda tegemiseks võiks indekseerimise peatada
Eesti riigieelarve tasakaalustamiseks võiks iga-aastaselt kulusid suurendava indekseerimise korraks peatada, ütles Bigbanki peaökonomist Raul Eamets. Lisaks peaks muutma riigieelarve läbipaistvaks, et üldse aru saada, kust oleks võimalik kärpida, rääkis ta.
"Alustuseks võiks kõigepealt üheks-kaheks aastaks indekseerimise külmutada – et me kellelgi midagi ei vähenda, aga ka ei suurenda kulusid. Sest nagu tööandjad ka oma pöördumises märkisid, siis ainult indekseerimise tõttu kasvasid tänavu riigieelarve kulud 500 miljoni euro võrra. Selle võiks kasvõi aastaks-paariks külmutada, me ei pea kohe midagi hakkama ümber tegema," rääkis Eamets "Vikerhommikus".
"Sest kui me neid kulusid järgmiseks aastaks ei külmuta, siis tänu hinnatõusule, mis tuleb tänavu 4-5 protsenti, suurenevad ka järgmise aasta indekseeritud kulud. Siis me oleme sügisel, augustis-septembris, kui hakatakse uue aasta eelarvet kokku panema, samas seisus, ega tea, kust katame pool miljardit täiendavaid vajadusi," selgitas ta.
Külmutamine oleks esimene samm, ilma midagi ümber tegemata ning annaks võimaluse riigieelarve struktuuri üle pikemalt arutada, leidis ta.
Teise olulise aspektina tõi Eamets välja, et eelarvest arusaamiseks tuleks see teha läbipaistvaks. "Sellest on palju räägitud, aga rääkimisest kaugemale ei ole jõutud. Me tegelikult ei näe täna neid kulusid eelarves ja me ei saagi kärpida, kui me neid kulusid ei näe või ei tea, kuhu raha läheb või kust täpselt tuleb," selgitas majandusteadlane.
Kolmandana aspektina eelarve tasakaalu saamisel viitas Eamets avaliku sektori kulude kärpimisele. Tema sõnul on Eestis peaaegu 30 000 ametniku, kes lisaks ministeeriumitele töötavad ka erinevates riigi sihtasutustes ja allasutustes. "Siin on ruumi kärpimiseks küll," ütles ta.
Täpsustavale küsimusele, kust siiski riigi kulusid koomale tõmmata, vastas Eamets, et see on poliitiline otsus ning lisas, et seda ei saa teha alt-üles meetodil, kuna siis see tulemust ei annaks.
"Siin on vaja joonlauaga tõmmata ja öelda, et võib-olla peab mõne ametkonna üldse kinni panema või teha natukene jõulisemaid liigutusi, sest sent-sendi-haaval see ei toimi," rääkis ta ning tõi näitena põllumajandusministeeriumi ja PRIA, mis tegelevad ühe valdkonnaga, küll eri aspektidest või ka EISA, mille kulude struktuur ja eelarve pole läbipaistev.
Rääkides riigikaitsekuude tõstmise vajadusest ütles Eamets, et enamus Euroopa riike on Eestist palju hullemas seisus nii eelarve tasakaalu kui võlakoormuse aspektist. "Meil on võlakoormus üks EL-i madalamaid, meie neelame selle viis protsenti [kaitsekulusid] palju lihtsamalt alla tänu laenamisele," märkis ta.
Euroopa Liidu tasemel lahendatakse see küsimus siiski ilmselt laenu või ühisrahastuse kaudu nagu tehti ka koroonakriisis, leidis Eamets. "Ma arvan, et selles suunas liigub see asi ka seekord," tõdes ta.
Puudutades üldisemalt Eesti riigi kulude taset, märkis Eamets, et kui tahame elada nagu Põhjamaades, kus on suhteliselt palju avalikke teenuseid ja palju inimesi tööl avalikus sektoris, siis peame arvestama ka sarnase maksukoormusega kui on heaoluriikides - meil on see 35 protsenti SKT-st seal üle 40 protsendi.
"Kui otsustame, et ei pea kõike seda riigi poolt finantseerima, siis ei pea. Aga seda arutelu, millist riiki me soovime, pole täna toimunud," ütles Eamets.
Bigbanki peaökonomist avaldas ka arvamust, et sagedased valimised ei võimalda selleteemalist debatti ausalt pidada ning seetõttu võiks kaaluda erinevate valimiste koondamist ühele aastale.
Eametsa intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: "Vikerhommik"