EKA tulevasel rektoril seisab ees võitlus ruumikitsikuse ja tasulise õppega

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rektorikandidaatide debatil olid nii Hilkka Hiiop kui ka Kirke Kangro ühel nõul, et uue rektori suurimaid väljakutseid on ülikooli napi füüsilise ruumi probleemi lahendamine ja ligihiiliva tasulise õppe tõrjumine.
"Olmelised probleemid on need, mis on teinud meie programmid sarnaseks," ütles Kangro debatil. "Sest need on asjad, millega oleme hästi kursis."
Hiiop rääkis, et on oma peas palju mõelnud, mis on võimalused EKA ruumipuudust lahendada.
"Loomulikult üks võimalus, mida on siin ka mängitud läbi, on see, kuidas seda maja ennast suuremaks, laiemaks, kõrgemaks ehitada. Teine võimalus on siis siit majast välja minna ja ehitada siia lähikonda täiesti uus lisahoone," sõnas Hiiop.
"Need on kaks täiesti erinevat lähenemist: ühega lahendame efektiivsemalt-vähemefektiivselt ruumipuudust, aga teine variant on kontseptuaalselt täiesti teine lähenemine. Kuna meil on linnaga juba käed löödud, et ehitame siia Kotzebue 2 nurgale lisamahu, siis see lähenemine panustab ka EKA muutumisele ja avanemisele, sest praegu on kõik see, mis toimub EKA majas sees suhteliselt suletud avalikkusele. Meil tekiks oma väike linnak kolme majaga - suur maja, Kotzebue 10 ja Kotzebue 2," rääkis Hiiop.
Hiiop ütles ka, et kui EKA läheb "majast välja", siis see mõjutab ka EKA ühiskondlikku positsiooni positiivselt.
"Ruumiküsimuses on minu eelistatud variant igal juhul EKA linnak," ütles Hiiop.

Kangro ütles, et mitte keegi pole saanud EKA-s ebaõiglaselt ruumi - kõik on saanud jaopärast ja kõigil on natuke seda ruumi ju puudu.
"See on täitsa selge. On mõned alad, kus ruumipuudus on eriti kriitiline. Kui tulin siia noore dekaanina, siis hakkasin nõudma, et on vaja monumentaalstuudiot, ja lõpuks õnnestus jõuda nii kaugele, et alustati Kotzebue 10 ehitamist, mis nüüd on valminud. Laienemise mõte on mulle väga südamelähedane, sest ma usun, et ei tuleks kärpida sisu, kuna majakarp on nii suur kui ta on," rääkis Kangro.
Kangro tõi välja, et praegu on kaasaegse kunsti ja disainiteaduskonna magistriõpped rendipindadel.
"Neile polnud algusest peale siin ruumi. Kuigi kõik vabade kunstide õppejõud loobusid oma ruumist. Minu teaduskonnas on 17 inimest, kellel pole oma lauakohtagi. Selle eest tuleb edasi seista - kõigile tuleb juurde tekitada ruutmeetreid," sõnas Kangro.
"Kotzebue 2 läheb töösse, aga suures majas on võimalik väikeste sammudega ja sponsorite toel pinda juurde teha," lisas Kangro.
Kangro tunnistas, et praegu on EKA-s pind mõnevõrra ebaühtlaselt jaotunud.
"Kunstikultuuriteaduskonnas, kust tuleb Hilkka Hiiop, on õppejõududel 183 ruutmeetrit, aga meil on 30 ruutmeetrit. Ka neil on ruumi väga palju puudu, aga me peaksime seda jagama ühtlaselt. Ja et õpped, mis on seotud töökodadega, siis need ei asuks väga kaugel," rääkis Kangro.

Tasuline õpe EKA-sse ei sobi
Hiiop rääkis, et ligi on hiilimas tasuline õpe, mida nimetatakse ka eraraha kaasamiseks kõrgharidusse ja õppe alustamise maksuks, kuid EKA sellega kaasa minema ei peaks.
"Kindlasti EKA võitleb lõpuni selle eest, et seda õppemaksu meil ei tuleks. Meil ei ole eriala, mida saaksime pidada rentaabliks, ja me kaotaksime väga palju tudengeid sellega. EKA järgmise rektori roll on õppemaksu vastu võidelda. Kui see õppemaks ka üldiselt kehtestatakse, siis peaksid erisused olema kunstiakadeemial ja ilmselt ka muusikaakadeemial. See pole finantsiliselt mõistlik," rääkis Hiiop.
Kangro on õppemaksu osas samal seisukohal.
"Meil on majanduslangus ja kärbete aeg, aga haridust tuleks vaadata kui eriti pikaaegset ja olulist kaitseinvesteeringut. Riik võiks saada aru, et hariduskärped on juba väga kriitiline seis, aga arusaadav on ka see, et raha on raske tekitada," rääkis Kangro.
"Mina kindlasti seisan selle eest, et see eraraha kõrghariduses ei tuleks üliõpilase taskust. Võib olla raske veenda üliõpilast, et valdkonnas, kus majanduslik garantii on väiksem, siis nad peavad investeerima ise sellesse haridusse, sinna tuleks pigem juurde investeerida. Kui on kriisiolukord, tuleb mõelda muidugi kompromissidele," rääkis Kangro.

EKA töötajatel suur töökoormus
"EKA on hea tööandja, aga tõsi on see, et üha enam on märgata inimeste ülekoormatust ja killustumist ja läbipõlemist. See on üks olulisemaid teemasid, millele otsa vaadata ja parandada," tõdes Hiiop.
"See on kompleksne teema, aga protsesside disaini on EKA-s juba ka alustatud. Demokraatlikus juhtimises on kaasatus väga oluline, aga tuleks üle vaadata, kes kuhu peab kaasatud olema," sõnas Hiiop.
Hiiop märkis ka, et EKA tudengite keskmine üleõppimine (nõutust enama ainepunktide omandamine - toim.) on 20 ainepunkti.
"See on päris suur üleõppimine ja üleõpetamine ja siin peaks vaatama, kuidas raharessurssi ja inimressurssi mõistlikumalt kasutada. Kohti, kus inimeste killustatust vähendada, on palju," sõnas Hiiop.
Kangro ütles, et ootused õppele tudengite poolt ja professorite poolt on hästi kõrged.
"Professor loodab selle kolmeaastase Bologna süsteemiga õpetada seda, mida anti varem EKA-s nelja-viie aastaga. Üliõpilane tahab saada loenguid eri teaduskondadest ja käia mobiilsuses. Meie kõrged ootused on tinginud selle, et ületöö siin võbeleb. Tuleb koos arutada, et on kindlasti sünkroniseerimise ja kokkupanemise järke. Meie kogukonna vaimne tervis on ülitähtis, seetõttu tuleb võtta fookusesse, kuidas tööaeg muuta ökonoomsemaks," rääkis Kangro.
"Meie osakonnad teevad tublit tööd ja toovad välismaalt parimad õppejõud kohale. Võibolla peaks siin tõmbama tagasi ja olema realistlik," lisas Kangro.

Kirke Kangro on EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan alates 2016. aastast ning installatsiooni ja skulptuuri osakonna professor. Kangro nomineerisid vabade kunstide teaduskond ja disainiteaduskond.
Hilkka Hiiop on Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor ja kunstikultuuri teaduskonna dekaan. Erialast tööd on ta teinud Berliinis, Amsterdamis ning Roomas. Hiiopi kandidatuuri esitasid kunstikultuuri teaduskond ning EKA nõukogu liikmed.
EKA rektori valimised reedel algusega kell 14. Valimiskoosolekul hääletavad valimiskogu liikmed salajasel hääletusel. Valituks osutub rektorikandidaat, kes saab üle poole häältest. EKA uue rektori ametiaeg algab 4. aprillil.
Toimetaja: Mari Peegel