Eesti riik on GPS-häiringute tõttu kaotanud juba paarkümmend drooni
Eesti riik on idapiiri tagant tuleva elektroonse häiringu tõttu kaotanud juba paarkümmend drooni ja pidi nüüd reageerima. Eelmisel nädalal lipsas uudistest läbi, kuidas politsei- ja piirivalveamet (PPA) kehtestas idapiiri ääres viiekilomeetrise tsooni, kus ei väljastata hobidroonide lennulube.
See on esimene kord, kui Eesti riik reageerib konkreetselt probleemile, mida asjatundjate ring juba pikemat aega murega jälgib – see on idapiiri tagant tulev GPS-signaali segamine.
PPA avalikustas "Pealtnägija" palvel mõned pildid oma droonidest, mis kaotasid elektroonse segamise tõttu juhitavuse ja kukkusid puruks.
Rääkisime selle loo tarbeks hulga asjatundjatega nii tehnika, militaar kui ka sisejulgeoleku valdkonnast, kes kõik kinnitasid, et idapiiri tagant lähtuv elektroonne segamine on üha kasvav probleem, mille tõttu on ainuüksi riigistruktuurid viimase aasta sees kaotanud paarkümmend drooni, tavakodanikest rääkimata.
GPS on satelliitidel põhinev globaalne positsioneerimissüsteem, mida kasutatakse täpse asukoha määramiseks, alates auto- ja lennuliiklusest kuni sõjaliste operatsioonide ja taristute rajamiseni. Esimest korda ületas GPS-signaali segamine Läänemere piirkonnas uudiskünnise eelmise aasta kevadel, kui mitmed tsiviillennud raporteerisid probleemidest, mõned lennud ja koguni üks liin seisati sellele viidates.
Kui algul räägiti ääriveeri, kust salapärane müra pärineb, siis ühena esimestest kutsus välisministeerium juba mullu mais välja Venemaa ajutise asjuri, et avaldada protesti.
Asjatundjate sõnul kasutab Venemaa peamiselt oma positsioneerimissüsteemi GLONASS ja GPS-i häirimise põhiline eesmärk on takistada Ukraina droone, mis on pärast täiemahulise sõja algust rünnanud näiteks Pihkva sõjalennuvälja või Ust-Luga sadamat, mis asuvad Eesti piirist vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel.
"See on vastus Ukraina võimekusele, Ukraina droonid jõuavad kaugele, hävitavad Venemaal olulist taristut, nii sõjalist kui ka tsiviiltaristut, ja seda kaitstakse. Ust-Luga sadam, Peterburi erinevad sõjaväerajatised, mis siin Eesti lähedal on, need on peamine põhjus, miks seda tehakse," lausus siseminister Lauri Läänemets.
"Venemaa kaitseb ennast, aga see kaitse mõju ulatub väljapoole oma riigi piiridest ja see mõjutab kahjuks ka tsiviilelu päris palju. Lennukitest alates, kus GPS seadmed ei tööta, tsiviildroonilennundus näiteks on teatud kohtadesse piiratud. TTJA andmetel on see piirang kuni Kundani välja erinevates kõrgustes," lausus Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Eerik Purgel.
Ei tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet ehk TTJA, kelle ülesanne on positsioneerimise ja raadiosageduste toimekindlus, ega ükski Eesti julgeolekuasutus ei soovi avaldada, kus segajad täpselt asuvad, kuid internetis leidub mitmeid kaarte, kus entusiastid on erineval moel neid välja peilida püüdnud. Ühe kaardi järgi asuvad Eestile lähimad alalised segajad piirist alla saja kilomeetri kaugusel Leningradi oblastis ja Kaliningradis. Teise allika järgi ka 80 kilomeetrit Eesti piirist asuvas Lyadi külas. Mõistagi on mõju Eesti idaservas kõige tugevam.
"Põhimõtteliselt me oleme tuvastanud, kus on allikas, kus need häired alguse saavad. Need on meile teada. Ja läbi selle me näeme selle ulatust. Narva suund kindlasti on üks, sellepärast et Ust-Luga sadam on täpselt meie kõrval, see (vahemaa) on ainult paarkümmend kilomeetrit, ja see on täiesti loomulik, et kui seal lülitatakse sellised seadmed sisse, siis selle mõju ulatub meile. Ka lõuna suunas on ka täheldatud teatud mõjutusi," rääkis Purgel.
Ehkki keegi ei kinnita ametlikult seost, siis näiteks mullu mais täheldasid narvakad GPS-signaali häireid isegi Waze ja Google Mapsi rakenduste kasutamisel umbes sellel ajal, kui otse teisel pool jõge lennutati väikest dirižaablit meenutavat seadeldist.
Kaitseväe akadeemia teaduri Karel Piibu sõnul ei ole segajad tänapäeval enam tingimata massiivsed ja liikumatud rajatised, kuid signaali ulatus sõltub siiski nii seadme võimsusest kui kõrgusest, kus see asub.
"Kui meil on segaja paigutatud näiteks sajameetrise masti otsa, siis mis takistab selle signaali levikut paljuski, on maakera kumerus. 100 meetri kõrgusel oleva saatja jaoks nii-öelda horisont on umbes 40–50 kilomeetri kaugusel, mis tähendab, et see on maksimaalne kaugus, kuhu segamissignaal levib maapinnal. Aga segamissignaal lihtsustatult levib sirgelt, jääb järjest maapinnast kõrgemale ehk umbes 100 kilomeetri kauguselt hakkab see segamine umbes 100 meetri kõrguselt ja see segamissignaal jääb nii-öelda järjest kõrgemale ja kõrgemale. Kuna õhus signaal levib hästi, siis suurtel kõrgustel levi kaugus võib olla sadu kilomeetreid," selgitas Piip.
Nii ongi segamisest raporteerinud kõige enam reisilennukid, mis kurseerivad kilomeetrite kõrgusel.
"Kõige rohkem tulebki (teateid) õhusõidukite pilootidelt, aeg-ajalt ka drooni kasutajatelt. Eelmine aasta saime ka mõningad teated Soome lahelt veesõidukitelt. Näiteks maamõõtjad on teada andnud, et neil ei ole päris nii hea GPS-i signaali kvaliteeti, et saaks hästi oma tööd teha. Aga kui kasutatakse kuskil navigeerimiseks telefoni, auto navigatsiooniks, sinna pigem need ei mõju," lausus Kulu.
Siiski sedamööda, kuidas Ukraina drooniründed on intensiivistunud, on ka Venemaa segamine tugevnenud ja mõjub Eestis üha sagedamini ka maapinnal, kinnitab Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht.
"Oleme näinud teatud oludes, kus isegi auto GPS-seadmed ei tööta. See sõltub sellest, kas teatud võime on teisel pool aktiveeritud või mitte. Aga seda on ka võimalik väga kergesti avastada, et läbi selle toimetada, see ei ole nagu probleem," ütles Purgel.
Kui eelmise aasta 9. mail jäi PPA droon pildile Narvas sõna otseses mõttes nöör sabas, et see Venemaale ära ei lendaks, siis praegu on ametnike sõnul olukorraga paremini kohanetud. Näiteks keskkonnaamet kasutab droone alates röövraiest ja karuputke leviku kaardistamisest kuni keskkonnakahjude määramiseni. Keskkonnaameti droonispetsialisti sõnul napikaid olnud piisavalt, näiteks septembri alguses Jõhvi lähedal prügila kontroll-lendu tehes.
PPA kasutab droone piiririkkujate tuvastamisest kuni kadunud seeneliste otsimiseni.
"Põhimõtteliselt võiks öelda, et igapäevaselt toimuvad segamised. Mõned väikesed aknad tekivad, aga neid on suhteliselt vähe. Kui häiring on hetkel, kui me tõuseme, kaotame satelliidi ehk masin, mis asub hetkel õhus, ei saa aru, kust ta täpselt on. Aga meie tööd ei sega. Juhime manuaalselt seda ja töö on alati saab tehtud," rääkis Ida prefektuuri kaugseire grupijuht Andrei Kokorin.
Kaitseliit kasutab droone õppustel ning kaotused on ka nende jaoks alati valusad, kuid samas oluline õppetund.
Nii kaitsevägi kui ka luure on sel teemal eriti kidakeelsed, et mitte avada oma võimekusi, kuid tsiviilametkonnad ja kaitseliit möönavad siiski, et aasta jooksul on häirete tõttu hädamaandunud paarkümmend mehitamata õhusõidukit, mida seostatakse otseselt elektroonilise segamisega.
Viimane taoline intsident oli PPA-l alles mõni nädal tagasi, kui Ida-Virus kukkus alla üks nende droon, mida kasutati piiri valves. Paljuski just selliste intsidentide tõttu otsustas PPA eelmisel nädalal kehtestada idapiiri ääres viie kilomeetrise keeluala, kus hobidroonide lennutamiseks enam lube ei anta.
Kui hübriidsõjas justkui reegleid pole, siis on TTJA proovinud Vene kolleegidega ühendust saada, et ohtlik olukord lõppeks, aga siiani pole mingit sisulist vastust saadud.
Toimetaja: Marko Tooming