Idapiiri maismaaosa on 136 kilomeetrit pikk ja enam kui 110 kilomeetri ulatuses on see juba väljaehitatud. Tehniliste vahenditega on kaetud ligemale kaks kolmandikku kogu idapiirist ehk 338 kilomeetrist.

Politsei- ja piirivalveameti piiriehituse projektijuht Merle Tikk ütles, et hetkel toimub idapiiril ehitus viies erinevas lõigus.

"Ehitustegevus iseenesest on väga erinevates etappides. On piirilõik, mis hakkab kohe-kohe valmis saama. Ehitaja on seda lõiku meile kohe üle andmas ja samas on ka meil piirilõik, kus alles ehitustööd on algfaasis."

Meremäe kandis Marinova karjääri taga pidi samuti suur maa-ala jääma piirileppe kohaselt vaheta maaks. Nüüd on siiski otsustatud, et loomulikult ehitatakse kontrolljoon välja nii nagu see maastikul peaks olema.

Pinnasetööd juba käivad ja see mets, mis algselt jäi piiritsooni sisse, jääb siiski tsoonist välja ja inimesed saavad seda jälle kasutada.

Marinova piirilõik on 2,6 kilomeetrit pikk ja kui seal alles alustatakse töödega, siis endise Võmmorski piiripunkti juures oldi piiririba rajamisega jõutud juba üsna kaugele. Eelmise nädala tugevad vihmade järel tuleb siin hulga töid ümber teha.

"Ehitaja oli teinud juba ära suure töö. Patrullteede rajamisel viis paduvihm osa sellest pinnase kattest minema ja siis tekitas kraave sinna, kus kraavid olla ei tohiks. Ehk et väljakutseid nii ehitajale kui ka meile," lausus Tikk.

Piirpost 501 juurest algab üheteistkümnes piirilõik, mis kulgeb valdavalt üle Määsovitsa soo kuni Kulje laheni, kus piir suundub vee peale. Selle üheteistkümnenda lõigu osas on küll raha projekteerimiseks ja uuringute tegemiseks, ent kas see ka välja ehitatakse, ei ole veel selge.

"Niipea kui meil eelarvelised vahendid õnnestub selle lõigu väljaehituseks saada, niipea alustame ka seal ehitustegevusega. Eelarvelisi vahendeid oleme planeerinud olemasoleva eelarve baasilt ja lisaks oleme esitanud ka taotluse riigieelarve läbirääkimiste protsessi täiendavate vahendite eraldamiseks," selgitas Tikk.

Järjest valmiv piiritaristu vajab aga aastaringselt hoolt – tuleb niita, lükata lund, teha parandustöid kuni piiripostide pesemiseni välja. Selle jaoks on PPA eelarvesse ettenähtud kaks miljonit eurot aastas.