Jaanuar toidupoes: pagaritooted odavnesid veidi, või ja juust said hinnalisa

Jaanuarikuine hinnavõrdlus näitab, et nii leib, sai kui ka jahu odavnesid veidi, samas kui juustu ja või hind kasvas.
Konjunktuuriinstituudi ülevaade näitab, et mitmete lihatoodete hind läks jaanuaris pisut odavamaks. Suurim langus tabas suitsukarbonaadi, mille kilo eest tuli 2024. aasta jaanuaris maksta 12,10 eurot, kuid tänavu samal kuul 11,36 eurot ehk üle kuue protsendi vähem. Ka keeduvorsti hind langes aastataguse 6,54 juurest 6,27 eurole ehk nelja protsendi võrra. Seakarbonaadi hind langes aastaga kolm protsenti ehk 8,93 eurolt 8,65 euroni.
Ülejäänud lihatoodete puhul oli langus alla ühe protsendi, näiteks kondita sealiha maksis möödunud kuul 8,04 eurot kilogrammi eest, aasta tagasi aga oli see seitse senti kallim.
Koduse hakkliha kilohind vähenes samuti pigem mikroskoopilisel skaalal ehk nelja sendi võrra 8,09 euroni, nagu ka kohalik broiler, mille hind langes ühe sendi võrra 4,15 euroni kilo eest.
Oli ka lihatooteid, mille hinnad liikusid ülespoole, kuid tõus jäi kõige enam paari protsendi juurde. Nii maksis importbroiler võrreldes aastagtagusega üheksa senti rohkem ehk neli eurot kilogrammist ning viinerikilole lisandus 13 senti, nii et see maksis jaanuaris 7,47 eurot.
Kui võrrelda lihatoodete hindu möödunud kuul ja eelmise aasta detsembris, siis suuri liikumisi ei toimunud ning tõusud ja langused jäid kahe protsendi piiresse.
Kala hind on alati olnud heitlikum ja nii olid ka jaanuaris selles kaubagrupis hinnahüpped suuremad.
Kõige enam, ligi 22 protsenti kallines poodides forellifilee. Mullu jaanuaris maksis selle kilo 15,43 eurot, tänavu aga 18,77 eurot. Jahutatud forell kallines kaheksa protsendi võrra 11,34 euroni ning jahutatud räim sai ligi kümme protsenti hinnalisa, makstes nüüdseks 4,78 eurot.
Poelettidel müüdavatest kalaliikidest oli ainus odavneja jahutatud kohafilee, mille eest küsiti aasta eest keskmiselt 28,84 eurot, tänavu esimesel kuul aga 23,87 eurot ehk 17 protsenti vähem.
Turul erinevad hinnad poodidest märgatavalt. Seal oli forellifilee hinnaliikumine poodidele vastupidine - see odavnes 19 protsendi võrra ja maksis 20,61 eurot.
Kümme protsenti vähenes ka jahutatud lõhefilee hind, selle kilo maksis jaanuaris 23,74 eurot. Kohafilee eest küsiti 24,49 eurot, mida oli üheksa protsenti aastatagusest rohkem.
Kilepiima hind vähenes aastaga kaheksa protsendi võrra: aasta eest maksis see 72 senti, tänavu aga 66 senti. Tetrapakis piim läks aga neli protsenti kallimaks, 1,19 eurolt 1,24 eurole. Keefiri hind jäi keskmiselt muutumatuks, see maksis nii mullu kui tänavu 1,14 eurot.
Enamiku piimatoodete hind on aastaga siiski kerkinud. Märgatavalt, 14 protsendi võrra kallines hapukoor, mida sai mullu osta keskmiselt 3,31 euroga, tänavu aga maksis see 3,77 eurot.
Ka kohvikoore hinnale lisandus seitse protsenti ehk selle hind tõusis mulluse 2,50 eurolt nüüdseks 2,67 euroni. Kodujuust kallines kolme protsendi võrra 5,85 euroni ning kohalik juust sai neli protsenti hinnalisa, makstes praeguseks 11,91 eurot kilogrammi eest.
Ka väikepakendis või hind on kallinenud: eelmise aasta jaanuaris küsiti selle eest poodides 12,94 eurot, möödunud kuuks oli või hind aga 11 protsendi võrra kasvanud ja see maksis 14,42 eurot kilogrammist.
Munade puhul on hinnatõus olnud suurem importmunade puhul, mis on saanud 12 protsenti hinnalisa. Importmunade kümnene karp maksis eelmise aasta jaanuaris keskmiselt 2,33 eurot, tänavu aga 2,62 eurot.
Kohalike munade hind on keskmiselt pisut langenud ehk kui vaadata nii L- kui M-suuruses mune, on kümnese karbi hind kuus senti odavam kui aasta eest. Kui aga eri suurusi eraldi võtta, siis L-suuruses munade karp on saanud neli senti hinnalisa ja maksis jaanuaris 3,07 eurot, M-suuruses munade hind on aga kuue protsendi võrra langenud ja karp maksis eelmisel kuul 2,55 eurot.
Kui võrrelda piimatoodete hindu lõppenud aasta detsembris ja alanud aasta esimesel kuul, siis kõige enam muutus hapukoore hind, mis kallines ligi 12 protsendi võrra. Ka importmunad kallinesid kuuga ligi 11 protsenti.
Köögiviljade hinnad on liikunud tempokamalt. Suurim langus on toimunud Eestist pärit õunte hinnas, mille kilo eest küsisid poed aasta eest 4,06 eurot, aga tänavu jaanuaris 2,43 eurot ehk 40 protsenti vähem. Importõunte hind on samal ajal viie protsendi võrra kasvanud, need maksid nüüdseks 2,21 eurot.
Peaaegu kolmandiku võrra allapoole on tulnud ka kurgi hind: 2024. aasta jaanuaris maksis kilo 6,29 eurot, tänavu aga 4,31 eurot.
Mugulsibul on aastatagusega võrreldes 26 protsenti odavam ja selle kilogramm maksab 79 senti ning 12 protsenti on langenud ka lahtise porgandi hind.
Kartulikilo maksab aga aastatagusest rohkem. Kui pakitud kartuli hind on muutunud vaid kahe sendi võrra, siis lahtise kartuli kilogramm maksab praegu 67 senti ehk 18 protsenti rohkem kui aasta eest, mil selle eest küsiti 57 senti.
Peakapsas on samuti ligi veerandi võrra kallim ja kilo maksis möödunud kuul 51 senti. Pakitud porgand on saanud 16 protsenti hinnalisa ning kilo hind on tõusnud aastaga kahelt eurolt 2,31 euroni. Viis protsenti on kallinenud ka importtomat, mis maksis jaanuaris 4,11 eurot, aasta eest aga 3,60 eurot kilost.
Teravilja- ja pagaritoodete rindel on hind langenud kõigi toodete puhul, mida konjunktuuriinstituut jälgib. Üle nelja protsendi odavnes kaerahelbekilo hind, mis oli aasta eest 2,34, nüüd aga 2,24 eurot.
Nisujahu hind tuli nelja protsendi võrra allapoole ja see maksis jaanuaris 1,21 eurot. Samas suurusjärgus langes ka saia hind, mis oli nüüdseks keskmiselt 2,85 eurot.
Väiksem langus, alla kahe protsendi, tabas leivakilo hinda, mis oli jaanuaris 2,87 eurot.
Kõige enam langes aastavõrdluses suhkru maksumus: aasta eest oli see keskmiselt 1,36 eurot kilo eest, möödunud kuul aga 1,04 eurot ehk 24 protsenti vähem.
Kui vaadelda hinnaliikumisi detsembrist jaanuarini, siis suhkur odavnes ka ühe kuuga kahe sendi võrra ning neli protsenti vähenes leiva hind. Nisujahu hind kasvas aga kuuvõrdsluses kolme sendi võrra.
Toimetaja: Karin Koppel