Euroopa juhid on Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi kahe esimese ametis oldud nädala jooksul diplomaatiliselt sõnu valinud.

"Sõnumid on olnud väga seda laadi, et Ameerika Ühendriigid on meie kõige suurem partner ja liitlane. Me armastame Ameerikat, nad on toredad sellid. Euroopa juhid ei taha midagi teha, et paati kõigutada, isegi kui Trump on see, kes kõigutab. Nad püüavad seda peatada nii palju kui võimalik," ütles Politico ajakirjanik Eddy Wax.

Vahetult pärast ametisse astumist kritiseeris Trump Putinit.

"Zelenski tahab kokkulepet. Ma ei tea kas Putin seda tahab. Ta peaks sõlmima kokkuleppe. Ma arvan ta hävitab Venemaad seda mitte tehes," sõnas Trump.

Euroopa kuulis julgustavat sõnumit. "President Trumpi sõnumid Putinile, et panna see surve Putinile on ju õige. Tema on see, kes saab selle sõja lõpetada seepärast, et tema on selle sõja alustanud. Kui tema lõpetab tsiviilelanike, tsiviiltaristu pommitamise võtab oma väed välja, siis see sõda lõppeb. Õige on panna surve, poliitline, majanduslik ka rahvusvaheline surve ikkagi Venemaa peale. See on tõesti julgustav, et ta on seda mõistnud," ütles Euroopa Liidu kõrge välisasjade esindaja Kaja Kallas.

Trumpi sõnade järel on ka liikmesriigid asunud tõsisemalt kaaluma karmimaid sanktsioone Venemaale.

"Välisasjade nõukogul oli täiesti teine kehakeel ja retoorika, mis puudutab näiteks energiakandjate sanktsioneerimist, kuna Trump on väga selgelt välja öelnud, et ta paneb Putini surve alla," ütles Eesti välisminister Margus Tsahkna.

Euroopa Parlamendi kaitsekomisjoni külastanud Ukraina asjatundjad ütlesid, et loodavad Läänelt toetuse kasvu.

"Trumpi administratsiooniga tuleb suur muutus poliitikas. See tähendab selgelt riske, aga ka võimalusi. Eelmisel administratsioonil on väga tugev toetav strateegia. Nad saatsid Ukrainasse palju asju, miljardite ja miljardite väärtuses, aga teisalt olid ka väga selged piirangud, mis tüüpi relvi anti ja polnud selget strateegiat, kuidas see kõik võiks lõppeda," sõnas endine Ukraina kaitseminister, mõttekoja Centre for Defence Strategies juht Andri Zagordnjuk.

Vaid Ukraina kaitse toetamine ja Venemaa kurnamine ei ole piisav, ütlevad ukrainlased. Vaja on uut strateegiat, abi just pikamaarelvade ja lennukite näol, mis annaks ukrainale võime ka okupeeritud alasid vabastada. Kuid seni pole ikka selge, kas Euroopa optimism on õigustatud.

"Lihtsalt ütlemine, et Trump ei ole halb Ukrainale, ei tähenda, et see päriselt nii on. See pole veel teada, mis Trumpi päris plaan on sõja lõpetamiseks. Ma ei tea kas ta toetab kõiki Zelenski soove, et Ukraina saab NATO-sse ja Euroopa Liitu," lausus Eddy Wax.

Trump on Ukraina aitamisel korduvalt nõudnud Euroopalt suuremat panust.

"Me oleme sinna panustanud 200 miljardit dollarit rohkem kui Euroopa Liit. Kas me oleme lollid? Ilmselt jah. Nad ilmselt arvavad nii. Euroopa Liit kasutab meid kaubanduses tohutult ära," sõnas Trump.

Ameerika Ühendriigid pole kokku Ukrainale andnud abi 200 miljardi dollari eest. Seega pole selle, kuidas Trump selle arvuni jõudis. Kuid tundes, et Euroopa kohtleb Ameerikat ebaõiglaselt lubab ta tollimakse.

"Nad ei osta meie autosid, meie põllumajandustooteid, nad ei osta pea midagi ja meie ostame pea kõike. Miljoneid autosid, meeletul hulga toitu ja põllumajandustooteid. See, mida Euroopa Liit on teinud on jõledus," ütles Trump.

Veel esmaspäeva hommikul valisid Euroopa juhid veel sõnu.

"Kui Ameerika Ühendriigid ja Euroopa alustavad kaubandussõda, siis ainuke, kes kõrval naerab, on Hiina. Me oleme Ameerikaga tihedalt seotud. Meie vajame Ameerikat ja Ameerika vajab meid," ütles Kaja Kallas.

Leedu presidendi Gitanas Nauseda sõnul peab Euroopa pakkuma midagi, mis oleks huvipakkuv Ühendriikidele. "Näiteks vabakaubanduslepped autotööstuses," ütles ta.

Poola peaminister Donald Tusk lisas, et teha tuleb kõik, et vältida ebavajalikku ja lolli kaubandussõda.

Saksa liidukantsler Olaf Scholz vastas omapoolse ähvardusega. "Me saame ka tollimaksudele tollimaksudega vastata kui vaja ja me teeme seda, aga eesmärk peab olema see, et me leiame viisi koostööd teha," lausus Scholz.

Kaubanduses langeb vastutus suuresti Euroopa Komisjonile. Komisjon on lubanud kindlat vastust, kuid seni on Euroopa veel Ameerika järgmiste sammude ootel.

Majandus- ja julgeolekueksperdi Raivo Vare sõnul ei ole kahtlust, et Euroopat ootab USA-ga ees kaubandussõda.

Trumpi strateegia paistab olevat sedasorti, et ta kehtestab tariifid, aga tariifi jõustamisega natukene hakkab mängima ja siis välja pressima teiselt poolelt mingisuguseid kontsessioone millekski.

"Kas see on julgeolekupoliitiline, kas see on migratsioonipoliitiline või ka puhtmajanduslik," lausus Vare.

"See annab võimaluse astuda läbirääkimistesse. Siit ka see, et millegipärast Euroopa tippudel millegipärast ei ole väga õnnestunud Trumpiga vestelda ja ei ole veel sellist ametlikku taset olnud. Nüüd Marco Rubio on kutsutud Euroopa Liidu välisministrite nõupidamisele," rääkis Vare.

Enne kohtumist Rubioga kuulutab Vare sõnul Trump välja tariifid ja selle pinnalt hakkab läbi rääkima.