Kogenud tuuker "Impulsile": merekaablit saab kaitsta mattes ja kattes
Jõulude ajal ehmatas teade, et üks Eesti-Soome vahel asuvatest elektrikaablitest Estlink 2 on purunenud. Üsna kiiresti tehti selgeks, et kaabli sõitis ankruga katki Venemaa varilaevastikku kuuluv tanker Eagle S. ETV saade "Impulss" rääkis ligi 30-aastase sukeldumiskogemusega Kaido Peremehega, kes on üks vähestest eestlastest, kes aitas kaablit 2012. aastal paigaldada.
"Seda kaabli paigaldamist - nagu ka praegu tegelikult - kontrollivad suures osas norrakad. Kõik need protseduurid ja kuidas, mismoodi see kaabel vette läheb, see on puhtalt nende dikteeritud," rääkis Peremees.
Eesti tuukri võttis enda meeskonda selles vallas maailma liider – Norra ettevõte Nexans, mis vastutas Estlink kahe merekaabli tootmise ja paigaldamise eest. Aga et elekter hakkaks Soome lahe kallaste vahet liikuma, tuli esmalt merepõhi ette valmistada.
Peremees selgitas, et enne, kui kaabli tulekut tuli trass puhastada teatud laiuses kividest, et ala, kuhu kaabel laotatakse, oleks täiesti puhas. Järgmine etapp on kaabli saabumine ja selle maale toomine, millega seonduvad teatavad ettevalmistustööd. "Lõpuks on siis kaabli kaevetööd, mis algselt nende ennustuse järgi pidid kestma nädala, aga kestsid üle aasta, poolteist. Lihtsalt pinnase tõttu. See oli niivõrd raske ja keegi ei arvestanud sellega, et moreenpinnas võib sellist probleemi tekitada."
145 kilomeetri pikkune Eestit ja Soomet ühendav merekaabel paikneb kuni 90 meetri sügavusel Läänemere põhjas. Üks keerulisemaid töid oli saada merre esimene kilomeeter kaablit – ootamatult raske pinnase tõttu oli tuukrite abi hädavajalik.
"Seal olid tuukrid ja spetsiaalne kaevemasin, mis peseb kaablid kahelt poolt umbes paari meetri sügavusse pinnasesse. Tuukrite ülesanne oli kontrollida kaevemasina tööd ja seda kogu aeg aidata," rääkis Peremees, lisades, et põhiprobleem olid moreenist tulenevad kivid, mida tuli hakata välja kaevama ja tõstma.
Tuukrid olid abis esimesel kilomeetril ja edasi sügavamas vees jätkati kaabli paigaldamist laevalt. Tööd tegi norrakate sajameetrine paigalduslaev Skagerrak.
Peremehe sõnul suudab umbes kümne meetri sügavusel kaablilaev juba ise kaevetöö üle võtta spetsiaalse roboti abil, kes siis jätkab pesemisega.
"Kuskil selle kümne meetri juures on ka pinnase väike muutus, et põhi läheb pehmemaks, seal on seda kergem sisse pesta ja sealt võttis see robot - nagu nad inglise keeles ütlevad trencher - selle töö üle ja sõitis rõõmsasti Soome suunas minema," ütles Peremees.
Laeval töötas korraga kuus kuni kaheksa inimest, alustati hommikul kella 8-9 ajal ja lõpetati hämaruse saabudes.
"Keerukad momendid olid, kui ilm läks käest ära ja oli vaja masinat üles, nagu välja võtta. Oli näha, et läheb tormiks, sa ei saa neid asju sinna päris sisse tormi rapsida jätta, sest masin on omakorda vee peal ühendatud võimsa pumbaga, mis nagu seda sissepesemissüsteemi üleval hoiab. Kõik selle väljakorjamine ja nii-öelda kättesaamine võis olla päris paras probleem. Asjad lendavad ringi, suured ja piisavalt rasked, et läheb päris ohtlikuks," meenutas Peremees.
Kui Eesti poolel on elektrikaabel laeva, roboti ja tuukrite koostöös paari meetri sügavusele maasse kaevatud, siis Soome lahe keskosas muutub pinnas ning sealt kulgeb see edasi mööda merepõhja. Strateegiliselt on kaabel paigutatud nii, et see ei häiriks laevaliiklust.
"Probleemiks on ju see, et Soome lahe keskelt paljandub meie Skandinaavia aluskalju, graniit, graniidikühmud ja siis nendevahelised orud. Seal sa juba seda kaablit nii kergelt sisse ei mata. Seal hakkavad need probleemid. Me saame kõik aru, et graniiti keegi ei hakanud freesima. Eks navigeeriti nii hästi, kui oli võimalik."
Estlink 2 testimine algas 2013. aasta lõpus ning kaabel hakkas ametlikult tööle järgmise aasta veebruaris. Milliste võimalike ohtudega aga merekaabli paigaldamise aegu arvestati?
"Sellist ohuhinnangut ju tollel ajal ei olnud. Ütleme, kaabel kaitstakse traalimise, kaabel kaitstakse ka juhuslike ankruvigastuste vastu. Ega siis ankruga on ka enne kaableid vigastatud samamoodi ja ankru kaotamisi ankrualadel suurtes tormides on ennegi olnud. Aga sellegipoolest, lohisev ankrukett on päris korralik saag, mis väiksemad kaablid rebib päris korralikult puruks, nagu on näha," märkis Peremees.
Merekaabel on küll armeeritud terastraatidest soomuskihiga, kuid ka väike vigastus võib selle rivist välja lüüa.
"Ta on üsna vastupidav, aga kuna need pinged on seal ülikõrged - 450 kilovolti - see on ikka metsik, et kui seda ikkagi kriimustada või vigastada, siis see läbilöök võib kahe kihi vahel ikkagi toimuda," selgitas tuuker.
Kaido Peremehe sõnul on kaks lahendust, mis aitaks elektrikaablit Soome kivisel merepõhjal paremini kaitsta.
"Kas kaetakse betoonmattidega, mitte ei pumbata betooni alla, nagu kuskil ajakirjanduses on läbi jooksnud. Tavaline protsess on, et sinna pannakse betoonmatid. Või on spetsiaalsed puistelaevad, mis puistavad erifraktsiooniga liivast või killustikust kuni ka sellise korraliku suurusega graniitkivideni või ükskõik mis kivideni," tõi ta ühe võimaluse.
Aga lisas samas, et teatud suure võimsusega kaabel tahab ka jahutust. "Niimoodi kohe, et matan kõik kinni ja siis on kõik tore, päris nii lihtne see ei ole. Teatud pinnased hakkavad teda just kuumutama. Sa saad seda teha, aga ilmselt selle võimsus siis langeb vastavalt, et sa ei saa teda maksimaalvõimsusega kasutada."
Kaido Peremees käis Estlink 2 juures ka 2016. aastal, kui kaabel mõnes lõigus üle kuumenes. Aga ka mullu, kui ühendus jaanuaris rikke tõttu enam kui seitsmeks kuuks välja lülitati. Tookord avastati lühis, mis võis olla tingitud kaabli keerukast asendist.
Teada on, et nüüd asub rikkekoht Soome lahe keskel ning parandustöödeks tuukreid merepõhja ei saadeta, töö teeb ära kaablilaev ja robot.
Praegu on Estlink 2 katki ja ootab paranduslaeva, mida on maailmas vaid käputäis. Kuid Soome lahe merealust taristut saadeti kaitsma NATO sõjalaevad ning Yle andmeil lisandub veel allveelaevu, seirelennukeid ja veealuseid droone.
Mida aga juhtunust õppida?
"Kui me mõtleme, et mis tingimustes see esimene kord purustamine toimus, siis laine merel oli maksimum kuus meetrit. Ma väga kahtlen, et kuuemeetrise lainega tahab keegi sinna laeva lähedale minna või on üldse valmis merele minema. Kui sul on tuul 27 meetrit sekundis, on lumetorm, ei ole kindel, kas sa selle kopteriga sellise laeva peale niimoodi saad minna. Ega vastasmeeskond valib hetke. Seis on niimoodi, et ilmselt ilusa ilmaga ei juhtu midagi, aga iga kord, kui tormama läheb, hoidke hinge kinni, kui on midagi veel lõhkuda," arutles Peremees.
Kaabli kaitseks tuleb Peremehe hinnangul teha kõike – matta nii sügavale, kui on võimalik ja katta, kui on võimalik, samuti panna sensoreid ja valvata.
"Seal ei ole ühtset kuldvõtmekest, kuidas seda asja kaitsta. Samas, nad on oma eesmärgi saavutanud - kaablid on puruks. Ma usun, et kui nad ei taha just paaniliselt neid järgmiseid lõhkuda, siis praegu on mingi paus. Oodatakse, kuni asi väheke rahuneb ja siis vaadatakse jälle, mängime edasi."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi