Lux Express sõidab Tallinnast Peterburi viis korda päevas. Ühe korra päevas väljub nende buss Riiast Peterburi ning viis korda nädalas sõidetakse Tallinnast Peterburi Luhamaa kaudu. Kuna aga alates eelmise aasta veebruarist on Ivangorodi piiripunkt sõidukitele suletud, sõidutab Lux Express reisijad Narva piiripunkti, seal lähevad inimesed jala üle piiri ning teisel pool piiri võtab nad peale Lux Expressi osalusega Venemaa ettevõtte Eurolines buss.

Lux Expressi juhatuse liige Ingmar Roos ütles ERR-ile, et Venemaale reisijate arv on aasta-aastalt väiksemaks jäänud.

"Just hommikul vaatasin järele, et sellel aastal – jaanuar on muidugi väga madalseis – oli keskmiselt 24 reisijat ühe väljumise kohta. See teeb 40 protsenti täituvust, bussid ei ole kindlasti täis," tõdes Roos. "2024. aastal oli meie kõigi Venemaa-suunaliste liinide, mis hõlmab ka Riiat, sõitjate arv 50 protsenti väiksem kui 2023 ja neli korda väiksem kui enne koroonat ja Venemaa agressiooni Ukrainas".

Roos leiab, et see on taustsüsteemi arvestades ootuspärane. Tema sõnul on ka väljumiste arvu järk-järgult vähendatud ja Vene-suunalist liiniliiklust nad ettevõttes enam äritegevuseks ei nimeta.

"Kahjumit ka kanda ei kavatse, aga kui ta alla tasuvuspunkti langeb, vähendame [väljumisi] kindlasti veel," lisas Roos.

Seejuures on Eestist ja Lätist Venemaale reisijate pilt kirju.

Roos tõi välja, et näiteks üle-eelmisel aastal sõitsid Riia-Peterburi ja Tallinna Peterburi liinil kokku 134 eri kodakondsusega inimest ja möödunud aastaks oli eri rahvuste arv kasvanud 144 rahvuseni.

"Arvestades, et sisuliselt ongi Eesti piiripunktid praegu Checkpoint Charlie'd (Ida- ja Lääne-Berliini vaheline piiripunkt külma sõja ajal – toim), siis väga suur osa eri riikide kodanikest, kel on vaja erinevatel põhjustel Venemaal käia, siitkaudu liigub," rääkis Roos ja lisas, et Vene kodakondsusega inimeste osakaal nende reisijate koguarvust oli mullu ligi 55 protsenti.

Roos tõi välja asjaolu, et Soome on oma piiri Venemaaga sulgenud ja seetõttu reisivad Venemaale Eesti kaudu ka Soomes püsiva elamisloaga elavad venelased või topeltkodakondsusega venelased.

Reisijaid sõidutab Venemaale viis Eesti bussifirmat

Koos Lux Expressiga tegeleb Eestis reisijate Venemaale veoga kokku viis ettevõtet.

Ecolines Estonia pakub reise nii Peterburi kui Moskvasse, Baltic Shuttle ja Anniston sõidavad mõlemad Tallinna-Peterburi liinil ning Presto teeb reise Pärnu ja Peterburi vahel. Seejuures on kõigil vedajatel Venemaal partnerettevõte, sest veoskeem on neil samasugune kui Lux Expressil: Eesti firma viib reisijad piirini ning Venemaal võtab need peale sealse partnerfirma buss.

Roos selgitas, et Eesti ja Venemaa vaheliste vedude aluseks on riikide leping, mille kohaselt teenindatakse vedusid pariteetsuse alusel. See tähendab, et kui Eesti ettevõte soovib Venemaa ja Eesti vahelist vedu opereerida, peab ta leidma Venemaalt teeninduspartneri.

"Nii on see toimunud aegade algusest," ütles Roos, pidades algusena silmas Eesti taasiseseisvumist. "Üksinda ei saa teenindada ei Eesti ega ka Vene ettevõte. Meie Venemaa tütarettevõte Eurolines, mis on meie partneriks, on teadlikult juba 1997. aastal asutatud, et meil oleks Eesti kapitalil ja Vene kapitalist mittesõltuv teeninduspartner".

Lux Express on neist bussifimadest käibe poolest suurim, nende konsolideeritud käive oli 2023. aastal 43 miljonit eurot ja kasum 12,2 miljonit eurot. Ecolinesi käibenumber oli toona 8,3 miljonit eurot ja kasum üle 581 000 euro.

Ainult Peterburi vedudega tegeleva Presto käibe oli ligi 838 000 eurot ja kasum 60 195 eurot, Baltic Shuttle teenis 1,6 miljoni euro suuruse käibe juures 626 000 eurot kasumit ning Annistoni käive oli 877 000 eurot ja kasum ligi 143 700 eurot.

Lux Expressi Venemaa vedudega seotud majandusnäitajad on Roosi sõnul langenud. Käive on vähenenud mitu korda ja see on ootuspärane.

"Lux Express on korduvalt pidanud avalikkusele selgitama, miks üldse Eesti ettevõte Venemaa suunal veotegevust praegu teeb, aga selgitamegi: reisijate struktuur näitab, et tegu pole peamiselt Venemaa kodanike Euroopasse puhkusele vedamisega, kindlasti mitte. Peamine tegevus on ikkagi ühel või teisel pool peresuhteid omavate inimeste liikumisvõimaluse tagamine," rõhutas Roos.

Roos lisas, et inimesed, kelle lähisugulased on teisel pool piiri, käivad Venemaal korra või paar aastas, trotsides piiriületusele kuluvat aega ja kõiki muid ebamugavusi.

"Selle järele on veel jätkuvalt vajadust," tõdes Roos, kelle hinnangul on suurem osa kõigist piiriületajatest kindlasti need, kes piirini omal käel autode või Eesti-sisese ühistranspordiga tulevad. "Paraku on nii, et inimesed ikkagi liiguvad."