Eesti hoiak NATO kõnelustel eeldab kaitsekulude kasvu juba järgmisel aastal

Kui Eestile seatud väevõime-eesmärgid kujunevad selliseks, nagu me ise oleme NATO Euroopa vägede ülemjuhatajale pakkunud, peavad meie kaitsekulud juba 2026. aastal kerkima nelja kuni 4,5 protsendini SKP-st, sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.
Läinud suvel, aasta pärast seda, kui NATO riikide juhid uued kaitseplaanid heaks olid kiitnud, jõudsid paberile allianssi uued väevõime-eesmärgid – 20-aastane kava, kuidas kaitseplaanid päriselt võimetega täita.
NATO Euroopa vägede ülemjuhataja saatis kõigile riikidele ka nende isiklikud võimepaketid. Mõni suurem riik peab ostma allveelaevu, mõni peab looma juurde mitu tankibrigaadi, mõnel tuleb soetada hävituslennukeid või õhutõrjesüsteeme. Ning hiljemalt novembriks tuli riikidel võimepakettide kohta tagasiside koostada.
Nii näiteks pakkus Eesti, et paljut, mida uued kaitseplaanid meilt eeldavad, saaks teha odavamalt. Võib-olla pole vaja helikoptereid, vaid piisab droonidest, võib-olla saab mõnda efekti lahinguväljal pakkuda hoopis teistsuguste vahenditega.
Paljud riigid proovisid ümber sättida ka ajagraafikut. Ehkki NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Christopher Cavoli ütles, et kriitilisemate võtmelünkade täitmisega ei maksa viivitada, kõlas siit-sealt, et mõnda võimet ei arendata välja seitsme vaid näiteks 20 aasta jooksul.
Pärast liikmesriikidelt tagasiside saamist, algasid läbirääkimised, mille taustal kõlas ka peaminister Kristen Michali jaanuarikuine sõnum, et Eesti kaitsekulude eesmärgiks tuleb võtta viis protsenti SKP-st.
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul ollakse võime-eesmärkide läbirääkimistega lõpusirgel. Ka Eestile seatud sihid jaotuvad 20 aasta peale.
"Nende 20 aasta sees on sellised peak´id [tipud – toim]," selgitas Pevkur.
"Mingil hetkel sa pead tegema suurema panuse ja mingil hetkel on kulud stabiilsemad. Aga kui me võtame keskmisena, siis loomulikult rahastuse vaatest on parem, kui ta on stabiilne keskmine, mitte see, et sa pead ühel aastal tõstma kaitsekulud näiteks kuuele protsendile ja teisel aastal oled kolmel protsendil. Vaadates puhtalt vajadusi, tegelikult juba järgmisel aastal peaksid kaitsekulud tõusma," rääkis Pevkur.
Pevkur kordas, et see, kui kiiret kaitsekulude tõusu 2026. aastaks vaja on, sõltub suvisel NATO Haagi tippkohtumisel sündivast kokkuleppest.
Aga laias laastus on Eesti ees seisva ülesande raamid juba üsna selged. Vaevalt lepitakse Haagis Eesti jaoks kokku väiksemas sihis, kui me ise sügisel välja pakkusime. Sestap uuris ERR Pevkurilt, kui kõrgele peaksid meie kaitsekulud järgmisel aastal tõusma juhul, kui Eesti läbirääkimiste positsioon eurodesse arvutada.
"Üle nelja protsendi on minu hinnang praegu kindlasti. Pigem on ta seal nelja ja poole juures," vastas Pevkur. "Aga ma ootan ära viimased kokkulepped ja viimased arvutused ja siis ma saan teile täpse arvu öelda."
Läinud sügisel kokku lepitud eelarvestrateegias pakkus valitsus, et 2026. aastal võiks Eesti kaitsekulud küündida 3,68 protsendini SKP-st, ehk 1,63 miljardi euroni. Nelja protsendini on sealt minna veel 140 miljonit eurot, nelja ja poole protsendini 363 miljonit eurot.
Pevkur viitas peaminister Kristen Michalile, kes on märkinud, et Eesti eelistus oleks, kui lisaraha tuleks Euroopa Liidu ühisest kassast.
"Aga kui muud ei ole, siis me peame vaatama ka laenamise suunas. Aga fakt on see, et riigikaitsesse me peame rohkem panustama," sõnas ta.
Toimetaja: Aleksander Krjukov