Oluline neljapäeval, 6. veebruaril kell 20.50:

- Kiiev on valmis Lõuna-Koreaga arutama vangi võetud Põhja-Korea sõdurite üle;

- USA erisaadik Kellogg teatas, et ei esitle Münchenis Ukraina rahuplaani;

- Vene meedia: Ukraina alustas Kurskis uut pealetungi;

- Ukraina kasuks luuranud Vene kodanik mõisteti riigireetmise eest vangi;

- Prantsusmaa andis Ukrainale üle esimesed hävitajad Mirage 2000;

- Venemaa ründas taas Kiievit ja Harkivit;

- Zelenski: Kurski operatsioon võib saada läbirääkimisprotsessi oluliseks osaks;

- Ukraina rünnaku tõttu põleb Venemaal Primorsko-Ahtarski lennuväli;

- Zelenski teatas tihendatud kontaktidest Trumpi administratsiooniga;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit.

Kiiev on valmis Lõuna-Koreaga arutama vangi võetud Põhja-Korea sõdurite üle

Kiiev on avatud läbirääkimistele Lõuna-Koreaga vangivõetud Põhja-Korea sõdurite võimaliku üleviimise üle, ütles Ukraina suursaadik Soulis Dmõtro Ponomarenko intervjuus ajalehele The Korea Times.

Sõdurite naasmine Põhja-Koreasse võib osutuda neile eluohtlikuks ning selle tõttu on Ukraina valmis arutama nende saatmist hoopis Lõuna-Koreasse.

Ukraina väed võtsid jaanuaris Venemaal Kurski oblastis vangi kaks Põhja-Korea sõdurit, kuid jääb ebaselgeks, kas Ukraina on vahepeal vangi võtnud veel Põhja-Korea sõdureid.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et Põhja-Korea sõjavangid said lahingutegevuses vigastada ja saavad praegu arstiabi.

Kuigi Ukraina ja Lõuna-Korea pole veel ametlikke kõnelusi alustanud, on Kiiev valmis arutama sõdurite võimalikku üleviimist kolmandatesse riikidesse, ütles Ponomarenko.

"Arvestades ohtu Põhja-Korea sõjaväelaste elule ja vabadusele nende repatrieerimisel Korea Rahvademokraatlikku Vabariiki ja olukorras, kus nad keelduvad tagasi minemast, oleme avatud dialoogiks rahvusvaheliste partneritega," ütles suursaadik.

Kui vangi võetud sõdurid otsustavad koju naasta, peab Ukraina Genfi konventsioonide alusel nad kodumaale tagasi saatma.

Ponomarenko nimetas võimalust pidada läbirääkimisi Kiievi ja Pyongyangi vahel vangivõetud Põhja-Korea sõdurite üle "väga delikaatseks küsimuseks" ja keeldus rohkem kommenteerimast.

Veebruari alguse seisuga võitleb Kurski oblastis Ukraina vastu endiselt umbes 8000 Põhja-Korea sõdurit, ütles Ukraina luurejuht Kõrõlo Budanov.

Möödunud sügisel paigutati Kurski oblastisse kuni 12 000 Põhja-Korea sõdurit, et toetada Venemaa vägesid Ukraina tõrjumisel piirkonnas.

Venemaal Kurski oblastis on lahingutes hukkunud vähemalt 300 Põhja-Korea sõdurit ja saanud haavata veel 2700 sõdurit, väitis Lõuna-Korea riiklik luureteenistus jaanuari keskel.

USA erisaadik Kellogg teatas, et ei esitle Münchenis Ukraina rahuplaani

USA erisaadik Keith Kellogg teatas, et ta ei esita Müncheni julgeolekukonverentsil rahuplaani täiemahuliseks sõja lõpetamiseks. Väljaanne Bloomberg teatas varasemalt, et Kellogil on kavas plaani sõja lõpetamiseks tutvustada 14.–16. veebruaril toimuval konverentsil.

Erisaadiku sõnul arutab ta oma konverentsivisiidi ajal Euroopa Liidu liidritega vaid täiemahulist sõda, kuid rahuplaani peaks esitlema USA president Donald Trump isiklikult.

"Ühe uudisteväljaande artikkel ütles, et kavatseme järgmisel nädalaks esitada rahuplaani. Ei, me ei tee seda. Ma ei ole selle uudisteväljaandega rääkinudki. Rahuplaani esitleja on USA president, mitte Keith Kellogg. Järgmisel nädalal seda ei juhtu. Meil ​​on Euroopa liidritega suured arutelud ja anname teabe presidendile edasi," selgitas Kellogg Fox Newsile antud intervjuus.

Vene meedia: Ukraina alustas Kurskis uut pealetungi

Ukraina relvajõud on väidetavalt alustanud uut pealetungi Venemaal Kurski oblastis, teatas Vene meedia.

Vene sõjablogijate sõnul alustasid Ukraina väed rünnakut Sudžast kagus ning liikusid edasi Fanasejevka ja Ulanoki asulate poole.

Venemaa kaitseministeerium väitis, et Ukraina saatis pealetungiks kuni kaks mehhaniseeritud pataljoni. Väidetavate lahingute tagajärjel sai Rõlskõi rajoonis vigastada gaasijuhe, ütles Kurski kuberner Aleksander Hinštein.

Ukraina ametiisikud ei ole teated rünnaku kohta kommenteerinud.

Võimalik operatsioon järgneb president Volodõmõr Zelenski kolmapäeval tehtud sõnavõtule, et Ukraina kohalolek Kurski oblastis võib mängida olulist rolli tulevastel läbirääkimistel Venemaa sõja lõpetamiseks.

Alates 2024. aasta augustist on Ukraina väed säilitanud positsioone Kurski oblastis. Ukraina väed vallutasid Kurskis esialgu umbes 1300 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumist. Sellest ajast alates on Kiiev kaotanud ligikaudu poole sellest alast, kuid lahingutegevus jätkub.

Ukraina eesmärk on kasutada oma kontrolli all olevat ala Kurski oblastis võimalikel rahuläbirääkimistel mõjutushoovana.

Ukraina kasuks luuranud Vene kodanik mõisteti riigireetmise eest vangi

Vene kohus mõistis riigireetmise eest 17 aastaks vangi piirilinna elaniku, kes oli jälginud Vene vägede liikumist ja edastanud andmed Ukrainale.

Süüdimõistetu on Brjanski oblastis Ukraina piirist 45 kilomeetri kaugusel Klintsõ linnas elanud 52-aastane mees, kelle nimi kohtu pressiteenistuse andmetel on Artur Yun-Ku-Po.

Prokuröride väitel jälgis ta alates 2022. aasta märtsist 2023. aasta augustini Vene vägede asupaiku ja liikumisteid ning edastas andmed Ukrainale.

Brajnski ringkonnakohus mõistis mehe 17 aastaks range režiimiga kolooniasse ja määras talle 20 000 rubla (ligi 200 eurot) trahvi.

Prantsusmaa andis Ukrainale üle esimesed hävitajad Mirage 2000

Prantsusmaa andis Ukrainale üle esimese partii hävituslennukeid Mirage 2000, teatas kaitseminister Sebastien Lecornu neljapäeval.

"Esimesed neist lennukitest jõudsid täna Ukrainasse," ütles Lecornu X-is, kuid ei täpsustanud nende arvu.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tervitas esimesi Prantsumaalt saabunud hävitajaid. "Esimesed Mirage 2000 hävitajad on Prantsusmaalt kohale jõudnud ja suurendavad nüüd meie õhutõrjevõimet," sõnas ta.

"Prantsuse president (Emmanuel Macron) peab sõna, me hindame seda. See on järjekordne samm Ukraina julgeoleku tugevdamises," lisas Zelenski.

Macron teatas juunis, et Prantsusmaa annab Ukrainale lennukeid Mirage 2000 ja õpetab välja Ukraina piloodid.

Prantsuse õhujõudude 26 Mirage 2000 lennukist antakse Ukrainale kuus, nähtub Prantsuse parlamendi avaldatud eelarveraportist.

Kaitseministeerium ei ole julgeolekukaalutlustel seda arvu kinnitanud ega ümber lükanud.

Ukraina piloote ja mehaanikuid õpetati Ida-Prantsusmaal Ukraina jaoks kohandatud hävitajaid kasutama.

Prantsusmaa andis esimesed hävitajad Ukrainale üle ajal, mil on seoses Donald Trumpi USA presidendiks saamisega hakanud senisest rohkem rääkima läbirääkimistest Ukraina sõja lõpetamiseks.

Augustis sai Ukraina esimesed USA hävitajad F-16.

Ukraina rünnaku tõttu põleb Venemaal Primorsko-Ahtarski lennuväli

Ukraina kaitsejõud ründasid Venemaal Krasnodari krais asuvas Primorsko-Ahtarskis okupatsiooniväe lennuvälja, kus puhkes ka tulekahju, teatas relvajõudude peastaap neljapäeva varahommikul.

Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide väe üksused tabasid öösel koostöös kaitsejõudude teiste üksustega Aasovi mere kaldal asuvas Primorsko-Ahtarskis lennuvälja, märkis staap.

Peastaabi kohaselt on tegu lennundusvara operatiivbaasiga, mida kasutatakse Iraani päritolu Shahed-tüüpi droonide hoiustamiseks, ettevalmistamiseks ja väljalennutamiseks kogu Ukraina suunas, aga samuti okupeeritud Zaporižžja ja Hersoni oblastites ülesandeid täitvate sõjalennukite teenindamiseks.

"Kinnitatud tabamused ja plahvatused sihtpiirkonnas. Puhkes tulekahju. Kaotuste tagajärjed on selgitamisel," seisis teates.

Venemaa ründas taas Kiievit ja Harkivit

Venemaa armee jätkab Ukraina suurlinnade terroriseerimist ning ründas taas Kiievit ja Harkivit. 

Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas kolmapäeva hilisõhtul, et linna üks suurimaid turge jäi Venemaa droonirünnaku alla ja piirkonnas puhkes tulekahju. Ööl vastu neljapäeva tabasid Vene droonid aga Harkivis asuvat Novobavarski linnaosa, vahendas Ukrainska Pravda. 

Harkiv jäi ka ööl vastu kolmapäeva vaenlase droonirünnaku alla ning Venemaa rünnak tabas kesklinnas asuvat administratiivhoonet. 

Ukraina pealinnas Kiievis kahjustas aga Venemaa droonirünnak Ševtšenko ülikooli hooneid

Ukrinformi andmetel teatas sellest sotsiaalmeedias teadus- ja pedagoogilise töö prorektor Larõsa Sohhatõk.

"Taras Ševtšenko Kiievi Riiklik Ülikool on saanud relvastatud agressiooni tagajärjel taas kahju. Kannatada said meie asutuse üks ühiselamutest ja hoone. Lööklaine kahjustas ühiselamu aknaid ja hoones varises sisse ripplagi ühes klassiruumis," täpsustas haridusametnik.

Zelenski: Kurski operatsioon võib saada läbirääkimisprotsessi oluliseks osaks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski prognoosis kolmapäeval, et Ukraina relvajõudude käimasolev Kurski operatsioon saab läbirääkimisprotsessi oluliseks osaks.

Zelenski teatas tihendatud kontaktidest Trumpi administratsiooniga

President Volodõmõr Zelenski teatas kolmapäeval oma igaõhtuses videopöördumises, et Ukraina on oluliselt tihendanud oma kontakte USA administratsiooniga.

"Oleme oluliselt tihendanud oma kontakte USA administratsiooniga. Meil on ka üsna sisukas ja laialdane suhtlus oma teiste partneritega. Ukraina vajab tõelist, kestvat ja tagatistega rahu ning vahendeid, et Venemaa teaks alati, mis ootab ees neid, kes soovivad Ukrainat kahjustada. Oleme avatud tugevale diplomaatiale ja valmistame just sellist diplomaatiat ette. Ja selleks on vaja meie sõjaväe kaasaegsust, vastupidavust ja tõhusust," rääkis president.

Zelenski teatas juba varem, et Ukraina ja USA administratsioonide vahelised arutelud on muutunud sisulisemaks ning koostatakse kohtumiste ajakava.

Uudisteagentuur Bloomberg teatas, et USA valmistub tutvustama Trumpi Ukraina sõja lõpetamise plaani Müncheni julgeolekukonverentsil 14.-16. veebruaril.

Bloombergi andmetel tutvustab plaani Trumpi eriesindaja Ukraina ja Venemaa küsimustes Keith Kellogg. Saksa valitsus teatas kolmapäeval, et Müncheni julgeolekukonverentsist võtab osa ka USA asepresident J.D. Vance.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 845 310 (võrdlus eelmise päevaga +1240);

- tankid 9965 (+18);

- jalaväe lahingumasinad 20 737 (16);

- suurtükisüsteemid 22 753 (+46);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1271 (+2); 

- õhutõrjesüsteemid 1055 (+2);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 24 185 (+83);

- tiibraketid 3054 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 36 211 (+133);

- eritehnika 3737 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.