Esmaspäeval arutasid Euroopa Liidu riigijuhid Brüsselis kaitse rahastamist. Selget kurssi edasiseks seal siiski ei seatud, pigem pakuti välja võimalikult palju erinevaid ideid, üritati leida ühisosa ja lubati otsused teha suvel.

Lisaks juba tuntud mõtetele, nagu kaitsevõlakirjad või Euroopa Liidu laenureeglite lihtsustamine arutati ka kaitsepanga loomist.

"Mõte on siis see, et riigid panustavad sinna algkapitali teatud ulatuses ja siis võetakse juurde finantskapitali, et ta on siis võimeline andma laenu kõikideks kaitsetegevuste investeeringuteks. Seegi eeldab kõikide liikmesriikide nõusolekut ja teatud protsessi läbikäimist," rääkis Eesti peaminister Kristen Michal.

Eesti ei eelista seda lahendust teistele - tähtis on vajalik raha leida, ütles peaminister. Seega on Eesti avatud kõigile lahendustele. Kuid Poola välisminister Radoslaw Sikorski tõstis neljapäeval Brüsselis ajakirjanikega rääkides esile just kaitsepanga mõtte.

Nagu ka varem ajaloos pärast Teist maailmasõda Lääne-Euroopas või pärast raudse eesriide langemist Ida-Euroopas, on Euroopa ülesehitamine nõudnud suuri investeeringuid ning sama on vaja teha praegu, argumenteeris Sikorski.

Ta tõi näiteid Jugoslaavia sõdadest kuni Liibüani, kus Euroopa ei ole suutnud ilma ameeriklaste toeta sõjalisi operatsioone läbi viia.

Euroopa kaitsevõime vajab mitte veidi lisainvesteeringuid, vaid taas ülesehitamist, oli Sikorski sõnum. Selleks eraldi uue panga loomine oleks mõistlik.

Kuid nagu ütles Eesti peaminister Michal, tunnistas ka Sikorski, et see on väga esialgne idee. Sikorski näiteks rääkis pigem 100 miljardist eurost kui kümnest nagu Michal. Poola välisminister ütles, et pank võiks olla avatud kõigile huvilistele, näiteks norrakatele või ka ameeriklastele.

Küsimusele, kas see tähendaks, et osa Euroopa Liidu riike, kes ühiste kaitselaenude mõtet ei toeta, võiks ka soovi korral kõrvale jääda, tõdes Sikorski, et jällegi, mõte on esialgne ja detailid pole veel selged.

See teeks selle panga loomise lihtsamaks, kuid selgelt on vaja suuremate Euroopa Liidu riikide nõusolekut. Muidu ei pruugi olla võimalik kaitsepangale piisavalt raha leida.

Ajakirjanikud saalist küsisid aga, miks peaks sakslased pooldama kaitsepanga loomist, kui nad on niigi ühise laenamise vastu.

Selget vastust pole, seega oodatakse paari nädala pärast toimuvaid valimisi Saksamaal, et saada selgust, kuhu Euroopa kaitse rahastamise arutelu suundub.