Oluline pühapäeval, 9. veebruaril kell 22.30:

- Zelenski: sõda on võimalik lõpetada 2025. aastal;

- Zelenski: Ukraina saab okupeeritud alad tagasi, kui Venemaa on nõrk;

- Moskva teatas küla hõivamisest Tšassiv Jari lähistel;

- Venemaa ründas Ukrainat 151 drooniga;

- Ukraina relvajõud takistasid Toretskis Vene lipu heiskamist;

- Venemaa teatas 35 Ukraina drooni allatulistamisest;

- NYP: Trump teatas telefonikõnest Putiniga;

- NATO uus sõjalise komitee esimees külastas Ukrainat;

- Ühendkuningriik kuulutas välja 25 miljoni naela suuruse sotsiaalabipaketi Ukrainale;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1460 sõdurit.

Zelenski: Ukraina saab okupeeritud alad tagasi, kui Venemaa on nõrk

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski hinnangul saab Ukraina okupeeritud alad tagasi, kui Venemaa on nõrk.

"Venemaa rikkus suveräänsust. Seetõttu, hetkel, kui Venemaa on nõrk – ja ta on millalgi nõrk –, muutub kõik endiseks," ütles Zelenski Suurbritanni ITV Newsile.

"Meie ülesanne on saada kõik tagasi nii kiiresti kui võimalik ja saada need tagasi diplomaatiliselt. Sest inimeste kaotamine on valus. Inimesed on kõige tähtsamad," lisas ta.

Kui Zelenskilt küsiti, kas ta näeb kunagi Ukraina lippu praegu okupeeritud Sevastoopolis, Mariupolis ja Donetskis lehvimas, vastas ta: "Jah, olen selles kindel."

Zelenski: sõda on võimalik lõpetada 2025. aastal

Ukraina sõja lõpetamine 2025. aastal on võimalik, kuid selleks tuleb kasutusele võtta vajalikud meetmed – eelkõige tugevdada Venemaa-vastaseid sanktsioone ja anda Kiievile julgeolekugarantiid, vahendas portaal Unian president Volodõmõr Zelenski sõnu usutluses Briti telekanalile ITV News.

"Me tahame seda väga. Ja ausalt öeldes oleme igal aastal väga tahtnud, et meie lääne partneritel oleks piisavalt jõudu, et sundida (Vladimir) Putinit sõda lõpetama," ütles riigipea.

Zelenski rõhutas, et just 2025. aastal on avanenud kõik võimalused sõja lõpetamiseks. Ta lisas, et seda soovib ka USA president Donald Trump.

"Usun, et selleks on täna kõik võimalused olemas. Minu arvates tahab Trump sõda kiirelt lõpetada. Kas seda õnnestub kiirelt teha või mitte, me ei tea, kuidas see välja kukub, aga teame, et peame olema tugevad. Ta (Putin) on tugev, aga peame liidus eurooplastega tegutsema otsustavalt," märkis president.

Samuti usub Zelenski, et Venemaa-vastased sanktsioonid on andnud agressorriigi majandusele olulise hoobi. Moskva on aga leidnud võimaluse nendega kohaneda.

"Miks? Sest alati on olnud lünki – kehtestatakse pangasanktsioonid, kuid mitte kõigile pankadele, sanktsioonid põllumajandusele, kuid samal ajal varilaevastik tegutseb. Nüüd on sanktsioonid kehtestatud varilaevastiku vastu. Aga jällegi, mitte kõigile laevadele, mitte kogu laevastikule. Me räägime sadadest laevadest, mille suhtes on vaja sanktsioone," rääkis Zelenski.

Zelenski on kindel, et Venemaa-vastased sanktsioonid peaksid olema karmimad. Samuti kinnitas ta, et Ukraina vajab julgeolekugarantiisid, et rahustada ukraina rahvast, aga samuti tuua inimesed koju.

Moskva teatas küla hõivamisest Tšassiv Jari lähistel

Vene kaitseministeerium teatas pühapäeval Ukraina idaosas Donetski oblastis asuva Orihhovo-Vasõlivka küla vallutamisest strateegilise tähtsusega Tšassiv Jari linna lähedal. 

Kaitseministeerium teatas, et Vene väed "vabastasid otsustavate ründetegevuste tulemusena Orehhovo-Vasilevka küla". 

Küla asub umbes kümne kilomeetri kaugusel Tšassiv Jarist põhja Slovjanskisse viiva maantee lähedal.

Ukraina relvajõud takistasid Toretskis Vene lipu heiskamist

Ukraina relvajõudude operatiiv-strateegilise rühma Hortõtsja võitlejate sõnul püüdis Vene sõjaväelane pühapäeval heisata Toretskis ühe kaevanduse kohale Venemaa lipu, kuid Ukraina sõjaväelased takistasid seda.

Ukraina droonipiloodid ründasid lipuheiskajat rünnakudroonidega ja eraldiseisev mehhaniseeritud brigaad toetas seda suurtükitulega. Selle tulemusel ei olnud okupeerijal aega oma lippu heisata, lisasid Ukraina sõjaväelased.

"Teine vaenlase rünnakurühm püüdis vähemalt kuidagigi okupatsiooniarmee lippu linna sokutada, visates selle lihtsalt ühe hoone peale," lisasid nad.

Venemaa kaitseministeerium teatas 7. veebruaril Toretski linna okupeerimisest, kuid Ukraina armee eitas seda. Hortõtsja erioperatsioonide juhatus teatas, et Toretsk ja Tšassiv Jar on jätkuvalt Ukraina kaitsejõudude käes, kuid seal käivad linnaalal ägedad lahingud. Ukraina relvajõudude peastaap ei ole Toretski olukorda ametlikult kommenteerinud.

Venemaa ründas Ukrainat 151 drooniga

Ukraina õhuväe teatel ründasid Vene väed möödunud ööl Ukrainat 151 drooniga. Õhutõrje tulistas alla 70 drooni. 74 drooni drooni kadusid radaritelt. Hommikuse seisuga on kaks drooni veel õhus.

Droonid tulistati alla Kiievi, Harkivi, Poltaava, Sumõ, Tšerkassõ, Tšernihivi, Kirovohradi, Vinnõtsja, Žõtomõri, Rivne, Volõni, Mõkolajivi, Hersoni ja Odessa oblastis.

Vaenlase rünnaku tagajärjel tekkisid kahjustused Kiievi, Sumõ, Dnipropetrovi, Harkiv, Žõtomõri oblasts ja Volõnis.

Venemaa teatas 35 Ukraina drooni allatulistamisest

Vene õhutõrje tulistas ööl vastu pühapäeva kaheksa oblasti kohal alla 35 Ukraina mehitamata lennuvahendit, teatas Vene kaitseministeerium pühapäeval.

"Möödunud ööl tulistas õhutõrje alla 35 Ukraina mehitamata lennuvahendit, neist 18 Kurski ja neli Orjoli oblasti ning neli Krasnodari krai kohal," teatas ministeerium.

Vene kaitseministeerium lisas, et kolm drooni tulistati alla Voroneži ja Rostovi ning üks droon Brjanski ja Tula oblasti ning Krimmi kohal.

NYP: Trump teatas telefonikõnest Putiniga

USA president Donald Trump ütles reedeses usutluses ajalehele The New York Post, et on rääkinud Vene liidri Vladimir Putiniga telefonitsi vajadusest pidada läbirääkimisi Ukraina sõja lõpetamiseks. 

"President Trump rääkis telefonitsi Venemaa liidri Vladimir Putiniga vajadusest üritada lõpetada läbirääkimiste teel Ukraina sõda," kirjutas ajaleht. 

Trump ei täpsustanud, mitu korda ta on Putiniga rääkinud. 

"Putin tahab, et inimesed rohkem ei sureks," ütles Trump ajalehele. Trumpi sõnul ei oleks sõda eales puhkenud, kui tema oleks olnud 2022. aastal USA president. 

Trump ütles usutluses, et tal on vaenutegevuse lõpetamiseks konkreetne plaan. "Loodan, et kõik läheb kiiresti. Inimesed surevad iga päev. See sõda on Ukrainas nii halb," ütles Trump intervjuus. 

NATO uus sõjalise komitee esimees külastas Ukrainat

NATO sõjalise komitee esimees Giuseppe Cavo Dragone kohtus laupäeval Ukraina visiidi ajal president Volodõmõr Zelenskiga. Nad tegid ringkäigu raketitehases ja pidasid koosoleku, et arutada Ukrainale sõjalise abi andmist.

Ukraina on Venemaa täiemahulise sissetungi tõrjumisel tuginenud suuresti NATO toetusele. Samuti väljendab riik järjekindlalt oma kavatsust liituda sõjalise alliansiga ning korraldab regulaarselt visiite ja tippkohtumisi NATO liidritega.

Zelenski ja Dragone kohtusid, et arutada järgmise Ramsteini formaadi kohtumise ettevalmistusi ja Ukraina kaitsevajadusi. Samuti arutasid nad sõjalise abi tugevdatud koordineerimist Ukraina julgeolekuabi ja väljaõppe (NSATU) raames.

"Sõnum, mida sooviksin edastada mitte ainult teile, vaid kõigile, on see, et NATO on teie poolel. Oleme otsustanud täita kõiki oma kohustusi ning kaitsta kõiki väärtusi ja põhimõtteid, mida me jagame," ütles Dragone 8. veebruaril.

Dragone ja Zelenski arutasid kaugmaarakettide tehast külastades ka otseinvesteeringuid Ukraina relvatootmisse, järgides nn Taani rahastamismudelit.

Endine Itaalia kaitseväe ülem admiral Giuseppe Cavo Dragone võttis 17. jaanuaril NATO sõjalise komitee juhtimise üle admiral Rob Bauerilt.

Ühendkuningriik kuulutas välja 25 miljoni naela suuruse sotsiaalabipaketi Ukrainale

Ühendkuningriik eraldab 25 miljonit naela, et käivitada Ukrainas sotsiaalse taastamise algatus nimega SPIRIT, teatas Briti valitsus.

UK välisminister David Lammy visiidil Kiievis välja kuulutatud programm on Ühendkuningriigi, Ukraina valitsuse, UNICEF-i ja Maailmapanga koostöö.

Algatus SPIRIT keskendub kolmele peamisele prioriteedile: kvaliteetsetele sotsiaalteenustele juurdepääsu laiendamine, millest saavad kasu vähemalt 10 000 perekonda kümnes piirkonnas; Ukraina sotsiaalpoliitika ministeeriumi juurde sotsiaalse taastamise büroo loomine reformide ja rahvusvaheliste partnerluste koordineerimiseks; ning sektoriüleste algatuste käivitamine tervishoiu, majanduse ja sotsiaalteenuste vallas haavatavate rühmade toetamiseks, seisab kirjelduses.

Programm pakub ka väikeseid toetusi ja koolitusi 100 kodanikuühiskonna ja kohaliku kogukonna esindajale, et laiendada teenuste osutamist ja luua jätkusuutlik sotsiaalne tugisüsteem.

Algatus keskendub naistele, lastega peredele, puuetega inimestele, vanuritele ja veteranidele. Selle eesmärk on tugevdada Ukraina suutlikkust tulla toime sõja põhjustatud sotsiaalsete ja majanduslike väljakutsetega, seisab kirjelduses.

"Ukraina sotsiaalsüsteemidesse investeerimine on investeering Ukraina inimestesse ja me teame, et Ukraina inimesed on selle suurim ressurss," ütles Ühendkuningriigi suursaadik Ukrainas Martin Harris programmi kohta.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1460 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 849 320 (võrdlus eelmise päevaga +1460);

- tankid 9992 (+11);

- jalaväe lahingumasinad 20 797 (+20);

- suurtükisüsteemid 22 844 (+24);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1273 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1056 (+0);  

- lennukid 370 (+1);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 24 486 (+83);

- tiibraketid 3054 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 36 529 (+127);

- eritehnika 3739 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.