Omavalitsused kaaluvad hooldereformi järel riigilt kohtu kaudu raha nõudmist
Tänavu suvel leidis hooldereformi analüüsinud riigikohus, et kui reformiga lisakohustusi saanud omavalitsustel ei jätku oma ülesannete täitmiseks raha, saavad nad seda riigilt kohtu kaudu nõuda. Tartu, Põlva ja Räpina pole veel kohtusse pöördumist otsustanud, ent kui riik raha juurde ei anna, peavad seda tõenäoliseks.
Tänavu juulis otsustas riigikohtu üldkogu, et omavalitsused peavad üldhoolekannet korraldama ja kulusid oma eelarvest rahastama, kuid neil on siiski võimalik nõuda riigilt halduskohtule esitatud kaebuses lisaraha, et oma ülesandeid täita, kui olemasolev omavalitsuste rahastamine ei ole piisav.
Üldkogu arutas küsimust Põlva ja Räpina vallavolikogu ning Tartu linnavolikogu pöördumise tõttu, sest omavalitsused polnud rahul olukorraga, kus said hooldereformiga enda õlule ülesande tasuda vähemalt osaliselt kõigi klientide hooldekoduarveid, kuid riik selle lisakohustuse tarbeks lisaraha ette ei näinud.
Nii Põlva, Räpina kui Tartu kaaluvadki nüüd kohtusse pöördumist. Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles ERR-ile, et ei tea, millise strateegia ministeerium valib ja iseenesest võib alati vaielda, milline on minimaalne vajalik teenuse osutamise tase.
"Aga põhimõtte üle ei ole enam võimalik vaielda, vaadates riigikohtu lahendit. Võime vaielda ainult summade suuruse üle," tõdes ta.
Mölder lisas, et loodetavasti väldib riik kohtuvaidlust ja tagab omavalitsustele vajaliku lisaraha, kui see aga nii ei ole, tuleb Tartul pöörduda halduskohtusse.
Linnasekretär tõi välja, et kui riigikohtule materjale esitades rääkisid nad minimaalsest puudujäägist, milleks oli 1,6 miljonit eurot, siis see summa võib ulatuda 2,5 miljonini.
"Kogu kohtuasi oli selle aasta kulude ja tulude osas ju prognoositava numbri pealt, sest esitasime selle eelmise aasta novembris. Nüüd tuleb minna vaidlema reaalsete kulude ja tulude põhjal," selgitas ta.
Põlva vallavanem Martti Rõigas ütles, et nad ei ole veel kohtusse pöördumise osas seisukohta kujundanud: selleks on tarvis analüüsi, aga ressurssi pole nii palju, et kõigega korraga tegeleda ja kohtusse pöördumiseks tuleks advokaadibüroo palgata.
"Peame kõik oma asjad läbi analüüsima ja vaatama, see nõuab palju arvutamist ja tegemist. Me ei ole otsustanud, kas või millal," tõdes Rõigas ja lisas, et kindlasti vaatab Põlva ka seda, millise otsuse teeb selles küsimuses Tartu.
Ka Räpina vald ei ole veel kohtusse pöördunud. Vallavanem Enel Liin põhjendas, et puhkusteperiood alles lõppes ja uus eelarve hakkab formuleeruma. Riigikohtu otsus tegi tema sõnul valla jaoks selle teema natuke lihtsamaks.
"Saame konkreetselt tõestatud kulude lõikes minna kohtusse," selgitas ta. "Kaalume ja arutame selle läbi nende omavalitsustega, kes olid riigikohtule kaebuste esitajad".
Kas kohtusse pöördutakse, on Liini sõnul seega alles kaalumisel, kuid see pole välistatud.
Ta märkis, et praegu ei saa üldhooldusteenusega seotud kulude kasvu konkreetseid numbreid veel välja tuua, sest hooldekodud on tõstnud kohamaksumust ja piirkonna pensionäridel, kes sellele teenusele satuvad, on pensionid väikesed. Seetõttu lisandub vallapoolse kuluna veel ka väiksema sissetuleku hüvitise kulu.
"See tähendab, et kas lähedaste või omavalitsuse roll on suurem," tõdes Liin ja lisas, et kui kohustus antakse kohalikule omavalitsusele ja määratakse kulude katteks teatud summa, peaks see olema omavalitsuste vahel võrdne.
Otsusele, kas kohtusse pöörduda, loodab Räpina vald jõuda oktoobrikuu jooksul, sest eelarvemenetluse käigus kogutakse intensiivselt andmeid ja siis selgub, kui suureks miinus kujuneb.
Põlva valla ja Tartu linna esindajad loodavad samuti otsuse kindlasti enne aasta lõppu ära teha.
Hooldereform jõustus eelmise aasta 1. juulist ja selle eesmärk oli teha hooldekodukoht kättesaadavaks pensioni eest.
Toimetaja: Karin Koppel