Õiguskantsler: Tartu viie kooli ühiskatsete kokkulepe on seadusega vastuolus

Tartu viie gümnaasiumi ühiskatsete kord näeb ette, et kandidaadid peavad valima neli eelistatud kooli ja need järjekorda seadma, kuid niisugune säte ei ole seadusega kooskõlas, ütles õiguskantsler Ülle Madise.
Tartu Hugo Treffneri gümnaasium, Jaan Poska gümnaasium, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium, Miina Härma gümnaasium ja Tartu Tamme gümnaasium sõlmisid 2025. aasta ühiskatse korraldamise kokkuleppe, mis näeb ette, et õpilaskandidaat valib viiest koolist neli, kuhu soovib õppima asuda, ja seab need järjekorda.
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on niisugune punkt paraku seadusega vastuolus.
"Koolidel ei ole lubatud kokku leppida, et õpilaskandidaat saab valida viiest koolist neli. Põhikoolilõpetajal on õigus kandideerida kõigisse viide kooli. Seadusega on vastuolus ka koolieelistuse teatamise kohustus. Eelistuste esitamine peab olema õpilaskandidaadi vaba valik," ütles Madise.
Ta lisas, et gümnaasiumidel on õigus korraldada üheksanda klassi õpilastele ühiselt katsed, mille tulemusi vastuvõtmisel arvestatakse, ühtlasi võivad koolide vastuvõtutingimused ja ka ühiskatsete tulemustega arvestamine kooliti ja õppesuundade kaupa erineda. Samas ei või kool piirata põhihariduse omandanud noore gümnaasiumisse kandideerimise õigust.
"Seaduse kohaselt otsustab õpilaskandidaat ise, mitmesse kooli ja mis kooli ta soovib kandideerida. Seega koolidel ei ole lubatud teha kokkulepet, mille kohaselt on kandidaadil võimalik kandideerida üksnes nelja kooli," lausus õiguskantsler.
Samuti pole koolil vaja teada õpilaskandidaadi koolieelistust, kuid ühiskatsete kokkulepe seab kandideerimise sellest sõltuvusse.
"See tähendab, et kandideerimisel tuleb kandidaadil järjestada koolid enda eelistustest lähtuvalt. See on põhjendamatu. Koolil on õigus hinnata üksnes kandidaadi teadmisi ja oskusi," rõhutas Madise. "Kool ei saa seada tingimuseks muid, subjektiivseid nõudeid".
Ta lisas, et koolieelistuse teatamine võib mõjutada sisseastumisvestlusel ka kooli vastuvõtmise otsust ja see piirab kandidaadi eneseteostusvabadust. Gümnaasium peab hindama õpilase vastavust kooli kehtestatud tingimustele ega saa noort kõrvale jätta selle alusel, kas ta on kandideerinud veel mõnda gümnaasiumisse, või eelistada teda seetõttu, et ta soovib õppida eeskätt selles koolis.
Õiguskantsler soovitas ühiskatseid korraldavatel koolidel kokku leppida üksnes selles, mis lähtub katsete korraldamise eesmärgist ehk katsete sisu ja korraldus.
"Koolieelistuse teatamise kohustust seada ei tohi. Ühiskatsete eesmärk on lihtsustada kandideerimist ja kooli vastuvõtmist. Kui ühiskatseid ei korraldataks, ei tekiks ka küsimust seada kandideerimisele piiranguid eelistuste teatamise
kaudu," selgitas Madise.
Lisaks soovitas ta Tamme gümnaasiumil muuta vastutingimuste punkti, mille kohaselt tuleb kooli kandideerides valida infosüsteemist lisaks koolieelistuele ka õppesuunaeelistus. Õpilane peaks Madise hinnangul saama märkida mitu õppesuunaeelistust.
Koolidel on nüüd 28. veebruarini aega õiguskantslerile teada anda, kuidas nad on soovitusi järginud.
Toimetaja: Karin Koppel