Kõik gümnaasiumid põhikooli lõpueksameid sisseastumisel ei arvesta
Põhikooli lõpueksamid on järgmisest aastast varem kui seni, seega tuli gümnaasiumitel ümber korraldada ka 10. klassidesse vastuvõtmise kord. Koolid teevad seda erinevalt: kui riigigümnaasiumid võtavad arvesse lõpueksamite tulemusi, siis Tallinna kesklinna koolid seda pigem ei tee.
Riigigümnaasiumitel Eesti eri paigus pole kõik vastuvõttu puudutavad plaanid veel paigas.
"Muudatustega seoses oleme arutanud nii oma kooli meeskonnaga kui ka teiste riigigümnaasiumitega, millised vastuvõtu põhimõtted võiksid olla. Oleme jõudnud arutada, et kindlasti tuleks õpilase sisseastumisel võtta arvesse eri aspekte, et ühes valdkonnas ebaõnnestunud õpilasel ei kaoks šansid ära kooli sisse saada," rääkis Narva riigigümnaasiumi juht Teivi Gabriel.
Gabrieli sõnul saaks võtta arvesse lõpueksamite ja vestluse tulemusi, samuti kaalutakse vaadata lisaks teatud hindeid õpilase põhikooli lõputunnistusel.
"Aga kas vaatame keskmist hinnet või milliste ainete hindeid – see on kõik täna veel lahtine. Kindel on see, mida me tegema ei hakka – me ei hakka lõpueksameid ülehindama – ehk siis me ei hinda õpilaste tulemusi matemaatikas ja eesti keeles enam n-ö üks ühele," rääkis Gabriel.
Ka Tartu Tamme riigigümnaasium kavatseb võtta gümnaasiumisse sisseastumisel riigieksamite tulemusi arvesse.
"Kõik plaanid ei ole veel paigas, aga seda ma julgen küll öelda, et kui eksamitulemused on olemas, siis me kindlasti võtame neid arvesse," sõnas Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson.
"Meie plaan Tartus on praegu selline, et teeme teste küll, aga me ei pea enam testima uuesti üle seda, mida juba eksamiga on tehtud. Me pigem näeme vajadust teha selliseid natuke eristavamaid ülesandeid," sõnas Tõnisson.
"Selles mõttes annab põhikooli riigieksamite tulemus kindlasti sellesse pilti oluliselt juurde," lisas Tõnisson.
Eliitkoolid testi sisus muutusi ei tee
Igal aastal soovib suur hulk põhikoolilõpetajaid pääseda Tallinna kesklinna koolidesse – Gustav Adolfi gümnaasiumi, Tallinna inglise kolledžisse, Tallinna reaalkooli ja Tallinna 21. kooli –, kes korraldavad ühiskatseid.
Kui varem on need olnud märtsi keskel, siis uue korralduse tõttu lükkuvad gümnaasiumikatsed neis koolides nüüd 17. maile, mis on üks päev peale riigieksamite tulemuste avalikustamist.
"Ühiskatsete puhul on meil ajakava varasemaga võrreldes teine -– kui muidu olid need märtsi keskpaigas, siis nüüd mais. Kuna õppeaasta lõpp tuleb kiiresti peale, siis on ka teised koolikatsete tähtajad väiksema vahega, näiteks vestluste ja kooli õppima kutsete vahe on senise kahe nädala asemel nädal. Ka nõusolek õppima tulekuks tuleb õpilasel anda varasemast kiiremini," rääkis Tallinna 21. kooli õppejuht Raido Kahm.
Sisuliselt pole aga neli kooli ühiskatsetes midagi muutnud ja põhikooli lõpueksamite roll on kooli sissesaamisel väike, sõnas Kahm.
"Riigieksami tulemusi võtame arvesse mingil määral vestlusel, kui need hinded on hinnetelehel olemas," sõnas Kahm.
"Põhikooli lõpueksamid on loodud selleks, et kool lõpetada – meie senine kogemus on näidanud, et nende tulemused on väga ühetaolised. Kui meil on palju kandidaate, kellel on sarnased tulemused, hakkab mängima punktine vahe ja me soov on sellist olukorda vältida. Seega teeme me oma testi, mis on eristav," selgitas Kahm.
Sarnaselt varasemale vaadatakse ühiskatsete testis nelja aine – eesti keele, inglise keele, matemaatika ja füüsika – oskusi. "Test on sama pikk kui varem ja ka selle lihtsus või keerukus on sama," sõnas Kahm.
Registreerima hakatakse ühiskatsele, mis järgmisel aastal toimub paberil, 21. aprillil.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) allkirjastas tänavu augustis määruste muudatused, mille järgi algavad vastuvõtutegevused nii kutsekooli kui ka gümnaasiumisse peale põhikooli ühtsete lõpueksamite tulemuste avalikustamist.
Üks muudatuse eesmärk oli, et lõpueksameid saaks arvestada ka uude kooli sisseastumisel.
Põhikooli lõpetamiseks tuleb õpilasel sooritada eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika eksam ning üks eksam omal valikul.
Sel aastal oli põhikooli esimene riigieksam eesti keel 31. mail ja viimane kohustuslik eksam matemaatika 6. juunil. Järgmisel aastal toimub eesti keele eksam 22. aprillil, B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena kirjalik eksam 21. aprill ja suuline eksam 22.–24. aprillil ning matemaatika eksam 7. mail. Tulemused selguvad 16. maiks.
Pärast seda saavad õpilased võimaluse ka korduseksameid teha.
Toimetaja: Mari Peegel