Päev pärast vabariigi aastapäeva arutab riigikogu teisel lugemisel põhiseaduse muudatust, mille järgi jääks kohalikel valimistel hääleõigus siin elavatele Eesti kodanikele, Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikele ning kodakondsuseta isikutele.

Sellise variandi pakkusid ühiselt välja kolm koalitsioonierakonda ning esmaspäeval riigikogu põhiseaduskomisjonis tehti eelnõusse pigem tehnilisi täpsustusi. Ometi ütleb põhiseaduskomisjoni juht, Eesti 200 liige Hendrik Terras, et enne eelnõu kolmandat lugemist võib veel üht-teist muutuda.

"Selle jaoks, et me saaksime põhiseadust kiirkorras muuta, on vaja nelja viiendiku saalis olevate saadikute toetust. See tähendab, et me peame leidma saalist toetust ka üle koalitsiooni piiride," ütles Terras ning lisas, et praegu eeldatakse peamiselt Isamaa koostööd. "Tegelik poliitiline konsensus on nii-öelda päikeseloojangu klausli peal. Seda toetab tegelikult suurim hulk riigikogu saadikuid."

Sotsid lubavad halli passiga inimesi päikeseloojangu eest hoida

Niinimetatud päikeseloojangu klauslist räägivad poliitikud juba paar kuud. Sisuliselt tähendaks see, et halli passiga inimesed saaks hääletada veel selle aasta ja võib-olla ka 2029. aasta kohalikel valimistel, kuid pärast seda enam mitte.

Eesti 200-s ja Reformierakonnas on mõttele üksjagu toetajaid ning paati loodetakse saada ka Isamaa. "Küsimus on lihtsalt selles, et koalitsioon teadaolevalt töötab koos," märkis Terras.

Kuid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni juht Priit Lomp ütles, et sotsid põhimõtteliselt ei toeta halli passiga inimeste valimisõiguse äravõtmist.

"See on meie jaoks olnud meie punane joon," rõhutas Lomp ning märkis, et halli passiga inimesi jääb niikuinii aastatega üha vähemaks. "Ja hakata sellele grupile, mingeid päikseloojanguid juurde panema, on minu meelest niigi üle võlli," lisas ta.

Sotsidest möödaminemist ei välistata ega kinnitata

Sotsid näevad, et tubli kompromiss oli juba see, et nad Vene kodanikelt hääleõiguse võtmisega nõustusid. Hendrik Terras aga leiab, et sellega ei peaks ühisnimetaja otsimine lõppema. Tema hinnangul tasub päikeseloojangu mõtet edasi arutada.

"Kui ei olda nõus selle kompromissettepanekuga, siis tekib küsimus, et kuidas sellega asjaga edasi liikuda," märkis Terras. "Minu hinnangul ei minda selle eelnõu lõpphääletusele enne, kui ollakse kindlad, et see on tehtav."

Terras märkis, et tema ei tea praegu, kuidas Isamaa ühe või teise variandi puhul käituks. Keskerakond hääletab eelnõule niikuinii vastu. Ja EKRE lubab vastu hääletada, kui halli passiga inimestele jääb valimisõigus alles. Sestap sõltubki eelnõu läbiminemine Isamaast. Ning see annab neile aruteludele tooni.

Isamaa juht Urmas Reinsalu saab sellest väga hästi aru, enda kaarte ei ava ja ootab koalitsiooni liikmeid läbirääkimistele.

"Me oleme valmis pidama dialoogi selles suunas, et saavutada minimaalse sisulise kvaliteediga tulemus," ütleb Reinsalu.

Viimaseks muudatusettepanekute tähtajaks pärast teist lugemist on 11. märts.

Põhiseaduskomisjoni liige, reformierakondlane Kalle Laanet ütleb, et põhiline eesmärk on Venemaa ja Valgevene kodanike hääleõiguse äravõtmine. Ülejäänu oleks boonus.

Omaette küsimus on, kas boonust korjates peab säilima koalitsiooni üksmeel. "Põhiseaduse muutmise jooned ei peaks jooksma fraktsioone pidi, vaid see peaks olema kõige laiema kandepinnaga riigikogu liikmete hulgas," sõnas Laanet.