Korruptsioonitaju indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitika kujundamises, tajutuna välisekspertide ja äriringkondade poolt. Tulemused esitatakse skaalal 0 kuni 100, kus 0 on viide kõrgele ning 100 madalale korruptsioonitasemele.

Korruptsioonitaju indeks (CPI ehk corruption perception index) näitab, et enamik riike ei ole enam kui kümne aasta jooksul teinud korruptsiooniga võitlemisel edusamme või ei ole üldse saavutanud edu ning enam kui kaks kolmandikku riikidest on saanud alla 50 punkti 100-st.

Selle aasta tulemustest näha, et nii Euroopa suurriigid Saksamaa (75) ja Prantsusmaa (67) kui ka korruptsioonitaju indeksis heade tulemustega Norra (81) ja Rootsi (80) on saanud madalamad skoorid kui varem.

"Ehkki võib öelda, et Eesti tulemus korruptsioonitaju indeksis on stabiilselt hea, siis võib meie paigalseisu taustal siiski näha mitmeid olulisi algatusi, mis on ikka veel ootel või pole täitnud ootusi," kommenteeris Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Taavi Saat.

Ta tõi näiteks erakonnaseaduse muutmise eelnõu, mis on taas takerdunud.  "Samuti jõustus eelmisel aastal küll teavitajate kaitse seadus, kuid praegune versioon tekitab vihjeandjate ja tööandjate jaoks rohkem segadust kui õigusselgust," lisas Saat.

Transparency International on sel korral sisulise teemana välja toonud korruptsiooni ja kliimakriisi seose. Inimesed üle maailma kannatavad kliimamuutuste tagajärjel, kuid olukorra parandamiseks suunatud ressursside kasutamine pole tihti piisavalt läbipaistev, nentis Korruptsioonivaba Eesti. Kliimakorruptsioon võib aga võtta ka lubamatu mõju või pöördukse efekti kuju, kus otsustajad liiguvad avaliku ja erasektori vahel ning võib tekkida huvide konflikti olukord.

Korruptsioonitaju indeks on kuni 13 iseseisva uuringu ja ekspertrühma hinnangute koondtulemus. Indeksis ei leia kajastamist erasektori korruptsioon ning rahapesujuhtumid. Korruptsioonitaju indeksi 2024 kõiki tulemusi ning regionaalseid analüüse vaata Transparency Internationali kodulehelt.