Uuringus, milles osales 681 õpilast 77 koolist, uuriti Eesti laste vaimse tervise hetkeolukorda ning riski- ja kaitsetegureid.

Vaadeldi nende noorte osakaalu, kes on üsna või väga sageli tundnud, et ei suuda üle pea kasvavate raskustega toime tulla. Vanuserühmade 11–14 ja 15+ noortest vastas 22 protsenti, et on kogenud stressiga toimetulekul raskusi. Nende noorte osakaal oli suurem 15+a vanuserühmas ning väiksem 11–14-aastaste vanuserühmas. Mõlemas vanuserühmas oli tüdrukute seas stressiga toimetuleku raskusi kogenuid rohkem kui poiste puhul.

Laste keskmine uneaeg koolipäeval oli 8,3 tundi ja puhkepäeval 9,8 tundi, kuid poisid magasid koolipäevadel märksa kauem ning tüdrukud just puhkepäevadel ja seda pigem nooremates vanuserühmades.

Eesti koduse keelega ja eluga rahulolevad lapsed magasid märksa kauem. Tüüpilise uneaja puhul tuli välja ka seos leibkonna tüübiga: mõlema vanemaga leibkonnas magasid lapsed kauem kui ühe vanemaga leibkonnas. Lisaks magasid koolipäevadel märksa kauem ka lapsed, kellel on õde või vend. Lapse uneaja tunnustest seostus vaimse tervise näitajatega kõige tugevamini koolipäeva uneaeg, mis oli seotud heaoluga ning selle nappus seostus ärevuse, depressiooni ja tähelepanuprobleemidega.

Lastelt küsiti ka digiseadmete kasutusaja kohta. Leiti, et mida vanem laps, seda kauem ta kasutas digiseadmeid. Nooremas vanuserühmas oli keskmine kasutusaeg 2,3 tundi päevas, keskmises vanuserühmas 4 tundi päevas ja vanemas vanuserühmas 4,8 tundi päevas. Sugude vahelisi erinevusi ekraaniaja pikkuses ei leitud.

Depressiooni sümptomeid hinnates selgus, et tüdrukud kogesid neid poistest rohkem ning seoseid sotsiaalmajanduslike ja leibkonna tunnustega ei olnud. Ärevuse puhul olid suured erinevused vanuserühmade ja sugude lõikes. 15-aastaste ja vanemate ärevus oli suurem kui noorematel ning tüdrukute ärevus oli poistest märksa suurem. Seejuures oli ärevust rohkem mõlema vanemaga, kui ühe vanemaga elavatel lastel.

Tähelepanuprobleeme esines mõningaselt sagedamini lastel, kellel ei ole õdesid-vendi. Samuti oli tähelepanuprobleemide esinemise sagedus suurem nende laste seas, kes ei olnud oma eluga rahul. Ligi viiel protsendil lastest oli diagnoositud ATH, käitumisprobleeme esines kaheksal kuni kümnel protsendil uuringus osalenutest.

Ülesöömise puhul vanuserühmad omavahel ei erinenud. Soolised erinevused aga tulid selle tunnuse puhul selgelt välja — poiste seas esines ülesöömist sagedamini kui tüdrukute seas. Kolmandikul 15-aastastest ja vanematest oli mureks liigsöömine.

Ka enesevigastamise puhul oli poiste ja tüdrukute erinevus märgatav, tüdrukud olid seda teinud sagedamini.

Rahapuudus mõjutab peresuhteid

Laste rahulolu oma peresuhetega langes vanusega ja tüdrukute keskmised hinnangud olid veidi madalamad kui poistel. Samuti hindasid peresuhteid keskmisest paremaks eestikeelsetest peredest pärit lapsed. Seejuures olid peresuhted seotud ka perekonna rahalise seisuga: kehva rahalise seisuga peredes hinnati suhteid halvemaks kui keskmise ja hea rahalise seisuga peredes.

8-10-aastaste vanuserühmas olid peresuhted pisut paremad mõlema vanemaga peredes.

Lastelt uuriti keeruliste peresündmuste kohta. Levinuimad neist olid vanemate lahutus, mida oli kogenud 25 protsenti vastanutest, pereliikmete surm või raske haigus (32 protsenti) ja vanema alkoholiprobleemid (13 protsenti).

73 protsendil õpilastest oli enda hinnangul piisavalt sõpru, seitsmel protsendil aga mitte. Hinnang sõprade piisavusele langes vanusega. Kõige vanemas vanuserühmas märkisid sõprade arvu piisavamaks noored, kellel oli vähemalt üks õde või vend võrreldes ilma õdede-vendadeta õpilastega.

Kiusamist oli viimase kuu jooksul kogenud kõikidest poistest 35 protsenti ja tüdrukutest 30 protsenti. Interneti kaudu oli kiusatud 14 protsenti poisse ja 15 protsenti tüdrukuid. Kiusamise kogemine vähenes vanuse suurenedes, kuid interneti kaudu kiusamine oli pisut levinum 11–14-aastaste vanuserühmas võrreldes nooremate ja vanemate õpilastega. Nii tavalist kui interneti kaudu kiusamist olid pisut enam kogenud muukeelsetest peredest pärit vastajad.

Ise olid teist õpilast viimase kuu jooksul kiusanud 32 protsenti poistest ja 16 protsenti tüdrukutest. Teiste kiusamine vähenes tüdrukutel üle 15-aastaste vanuserühmas, poistel jäi see vanuse muutudes enam-vähem stabiilseks.

15+ vanuserühmalt uuriti ka kooliga seotud läbipõlemise kohta. Kõrge läbipõlemise skooriga õpilasi oli 27 protsenti ja läbipõlemine oli sagedasem lastel, kelle vanematel oli omandatud kolmanda taseme haridus. Uuringu autorid tõid välja, et kõrgemalt haritud vanemate lastel võib olla enda või teiste poolt seatud ka kõrgemad ootused või nõudlikum õpikeskkond, mis läbipõlemist soodustab, kuid seda seost selgitavad võimalikud mehhanismid nõuavad täpsemat uurimist.

Uuringu autorid rõhutasid, et kuna vastajaid ei olnud palju, kajastavad tulemused konkreetse valimi olukorda ja üldistamisel tasub olla ettevaatlik. Ühtlasi järeldasid autorid, et laste vaimset tervist on vaja süsteemselt seirata.

Uuring valmis Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi, Turu-uuringute AS-i ja sotsiaalministeeriumi koostöös.

Küsitlusuuring toimus koolides eelmise aasta veebruarist kuni maini.