Viimase 10 kuni 15 aastaga on laste vaimse tervise probleemid süvenenud. Värskest uuringust selgus, et Eesti lastel esineb kõige enam meeleolu- ja ärevushäireid ning nende probleemidega seisavad rohkem silmitsi tüdrukud. Kusjuures vanuse kasvades probleemid süvenevad. Ka on iga viies tüdruk ennast tahtlikult vigastanud ning üle 15-aastastest on seda teinud 10 tüdrukust neli.

"Võib-olla poiss on (uuringu järgi) natukene kergem olla. Võib-olla selles peres, kus on vähe konflikte ja vanemad toetavad lapsi ja kus tehakse sporti ja lapsed on kooliga rahul, sellises peres on noor kerge olla," ütles tervise arengu instituudi (TAI) juhtivuurija Kenn Konstabel.

Uuringu kohaselt on vaimsete murede puhul riskiteguriteks kiusamine, koolistress, raskused oma emotsioonidega toimetulekul, pidev muretsemine, liigne nutiseadmete kasutamine, vähene uni, aga väga sageli ka konfliktid vanematega.

Laste ja perede heaolu valdkonna eksperdi, vanemate koolitamisega tegeleva Ly Kasvandiku sõnul on üheks konfliktide tekkimise põhjuseks nii laste kui ka vanemate suutmatus oma emotsioonidega toime tulla.

"Ma ei usu, et temperament on muutunud, küll aga need teemad ja väsimus on tulnud viimasel ajal, et ei jaksa nende kõikide teemadega rinda pista ja siis keevad ka emotsioonid üle pea," selgitas Kasvandik.

Eesti vanemate ühe suurema kasvatusveana tõi Kasvandik välja lapse mure pisendamise.

"Kui laps tuleb tema jaoks suure murekohaga, siis vastus, et see pole ju nii suur probleem, ei aita last. See vajab palju teadlikumat aitamist selles kohas. Järgmine kord ta lihtsalt ei tule enam oma murega," ütles Kasvandik.

Ministeeriumid on kokku pannud suure hulga ettepanekuid, mis peaksid laste vaimset heaolu parandama. Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise poliitikadisainer Mari Ader ütles, et väga tähtis on toetav keskkond. Nii tuleks avalikku ruumi planeerides arvestada ka sellega, et see pakuks võimalusi ka lastele.

"Kindlasti tuleks mõelda ka sellele, et linnakeskkonnas saaksid lapsed ise liikuda. Näiteks kaasaegse ruumi planeerimise osas rattateed, turvalised rattateed, et laps saaks ise kooli minna. Ka ühistransport ja selle võrk, sellepärast et laps ei peaks olema üks väike osake, mida autoga liigutatakse ühest kohast teise, vaid et neil ka endal oleks autonoomsus," selgitas Ader.

Mullu tehtud küsitluses osales ligi 680 last ning ligi 530 vanemat. Uuring valmis Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi, Turu-uuringute AS-i ja sotsiaalministeeriumi koostöös.