Kliimaministeeriumi plaani järgi peaks tiheasustusega kortermajade ette lisanduma inimestele peagi veel üks prügikonteiner, kuhu koguda segapakendit ehk plast-, metall- ja klaaspakendit. Need, kes jäätmeid korrektselt sorteerivad, hakkaks tulevikus olema kuni kolm korda madalamad arved, kui nendel, kes ei sorteeri.

Kuigi pakendite liigiti kogumine muutub inimestele lihtsamaks, ei ole endiselt aga tagatud, et liigiti kogutud pakendid, eeskätt just poest ostetud plastpakendid, jõuaks lõpuks ka ringlusse.

Nimelt jõuab valdav osa kõigist plastpakenditest, mis inimesed pakendikonteinerisse viivad, endiselt mitte ringlusse, vaid põletusahju. Seejuures ei mängi tihti suurt rolli see, kui eeskujulikult elanik on neid pakendid kokku kogunud.

Stockholmi keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora ütles, et erandiks on siin näiteks plastpudelid ehk PET-pudelid, mis kogutakse niikuinii peamiselt kokku pandipakendisüsteemis. Ühtlasi on erand ka läbipaistev kile ehk polüetüleenkile.

Ragn-Sellsi juhatuse esimees Kai Realo ütles, et nende sorteerimisliinile jõudva puhta poes müüdud plastpakendi puhul on tõenäosus, et see lõpuks ringlusse jõuab kuskil 40 protsenti.

Eeldusel, et pakend üldse sorteerimisliinile jõuab – kolmveerand poest ostetud pakendist jõuab Realo hinnangul endiselt olmeprügikonteinerisse ehk läheb automaatselt Irusse põletamisele.

Realo rääkis, et kõik nende sorteerimisliinile maanduvad segaplastist pakendid lähevad näiteks endiselt põletamisele. Erandiks on siin vaid tetrapakid, kus on tehtud partneriga eraldi kokkulepe.

Segaplast ehk komposiitpakend on toiduainetööstuses väga levinud. Komposiitpakend on näiteks kommipakend, mis koosneb plastist ja fooliumist või paberkott, mis on kilega lamineeritud. Selline pakend aitab toiduainetel kauem säilida.

"Vorstilõigu ümber olev vakstu ja kile – sellega tõesti ei ole täna palju peale hakata," ütles Realo.

Seejuures peab arvestama, et Ragn-Sells avas kolm aastat tagasi uudse infrapunasensoritel töötava sorteerimisliini, mida konkurentidel ei ole. Ragn-Sellsile pakendeid koguva tootjavastutusorganisatsiooni turuosa on 28 protsenti.

Kui Ragn-Sells ütleb, et vähemalt tetrapakid saadetakse ringlusse, siis osaliselt Eesti Keskkonnateenustele kuuluva Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann ütles, et neil pole sorteerimisliinile jõudva segaplastiga midagi peale hakata.

"Meie sorteerime välja ikkagi kindlat tüüpi plaste, mis on monomaterjalist. Komposiitplasti ei ole täna kuhugi realiseerida," rääkis ta.

Riik ei tea, kui suur osa poes müüdavast pakendist jõuab ringlusse

See, kui suur osa poeriiulitel müüdavast plastpakendist täpsemalt Iru põletuskatlasse või ringlusse jõuab, ei olegi tegelikult täpselt teada. Riik ei nõua, et sarnase müügipakendi kohta peetaks eraldi arvestust, ühtlasi ei ole sellel ka eraldi ringlusse saatmise sihti, mille poole püüelda.

Riik peab arvestust plastpakendite ringlussevõtu kohta üldisemalt. Siin arvestatakse aga lisaks poes müüdavale pakendile ka transpordi- ja veosektoris kasutatavat plastpakendit, mida on palju hõlpsam ringlusse suunata. Eeskätt saavutavadki pakendite taaskasutusorganisatsioonid endale seatud eesmärgid transpordis kasutatava plastpakendiga.

2022. aastal jõudis ringlusse 44 protsenti plastpakenditest. Selle aasta lõpuks oleme leppinud Euroopa Liidus kokku, et võtame plastpakendi jäätmete kogumassist ringlusse vähemalt poole.

Kai Realo sõnul oleks iseenesest mõistlik ka müügipakendile seada eraldi ringlussevõtu sihtmäär. Ta märkis, et see on ka põhjus, miks müügipakendeid niivõrd vähe ringlusse suunatakse.

"Mõistlik oleks see kehtestada, kuid hetkel ei näe seda ette ka jäätmereform, sest selle vastu on jõuliselt enamik pakendiettevõtjaid, peamiselt siis toidutootjad ja kaupmehed," märkis Realo.

Põhjamaades ja Eestis on vaid üks segaplasti ümbertöötlev ettevõte

Harri Moora Stockholmi keskkonnainstituudist selgitas, et kui läbipaistvad kilekotid ning vee- ja karastusjoogipudelid välja jätta, siis ei ole pakendite ringlussevõtt praegu ettevõtetel endiselt majanduslikult tulus, vaid sellele tuleb peale maksta.

"Plast peab enne ringlusse minekut olema puhas ja liigiti sorteeritud. Plasti eeltöötlus, puhastamine ja eraldamine on kõik kallis. Tihtipeale on see ka tehniliselt keeruline ning Eestis ei ole väga palju sellist tehnoloogiat. Põhjus on see, et ei ole tahetud investeerida, kuna ei ole olnud vajadust neid ringlusse sunnata," lausus Moora.

Ühelt poolt on keeruline pakendit sorteerida ning ringlusse saata, teisalt on vähe ka neid ettevõtteid, kes oskaks keerukama koostisega pakendeid ümber töödelda ehk väärindada.

Põhjamaades ning Eestis on endiselt vaid üks ettevõte, Neular, kes töötleb ümber väheväärtuslikku segaplasti. Järvamaal tehast omav Neular valmistab kodumajapidamistes tekkivatest plastijäätmetest profiile, mida saab kasutada terrasside, aedade, seinte ja kõige muu ehitamiseks.

Neulari omanik Ilo Rannu rääkis, et kui tavalises toidupoes ringi jalutada, siis sobivad neile profiilide valmistamisel toormeks pea kõik pakendid, mis müügil.

Neular saab sorteeritud plasti välismaalt, aga mitte Eestist

Rannu rääkis, et olgugi, et nad paiknevad Eestis, siis nemad oma tootmiseks Eestist mingit materjali ei saa. Ta ütles, et plastitoorme väärtus sõltub suuresti sellest, kuidas see on sorteeritud.

Eestis puudub Rannu sõnul aga kõrgtehnoloogiline plasti sorteerimise tehas ning selle asemel sorteeritakse plasti liinil välja peaasjalikult käsitsi.

"Ma olen materjaliteadlane, mul on sel alal kaks magistrikraadi, aga kui ma vaatan plastitükile peale, siis ma ei tee lihtsalt peale vaadates vahet, et kas tegu on kõrge tihedusega polüetüleeniga või on tegu hoopis polüpropüleeniga. Täpselt samamoodi ei tee ka teie sel vahet ja need sorteerimistehased, mis meil on praegu Eestis, kus on selline kummilint, mida mootor ajab ringi ja mille ääres seisavad inimesed ja nopivad sealt materjali välja, ei tee ka nemad vahet," rääkis Rannu.

Neular saab oma plastitoorme, näiteks sorteeritud plasti, Eesti asemel hoopis Saksamaalt, Soomest, Hollandist või Lätist.

Ragn Sellsi juhatuse esimees Kai Realo ütles, et Rannu väide, nagu ei oleks võimalik Eestist saada piisavalt sobiva kvaliteediga materjali, on aga vale. Ta rääkis, et Neular on küsinud Ragn-Sellsilt aeg-ajalt sorteeritud plastmaterjali hinnapakkumist, kuid on pakkumise seejärel tagasi lükanud mitte kvaliteedi, vaid hinna pärast.

Ilo Rannu ütles seepeale, et Neular ei ole juba üle umbes viie aasta Ragn-Sellsilt pakkumist küsinud ning Kai Realo väide on vale.

Rannu: riik võiks taristuehituses rohkem plastijäätmeid kasutada

Realo sõnul põletatakse plastpakendid ära ainult seepärast, et midagi muud pole nendega peale hakata. "Me oleme ainult äri peal väljas ja kui meile keegi selle sorteerimisjäägi eest maksaks, siis me oleks ammu ta juba üles leidnud," lausus ta.

Realo sõnul laiendaks Ragn-Sells oma sorteerimisvõimekust kohe, kui tekib kindlus, et müügipakendite sorteerimiseks nõudlus kasvab.

Ka Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann ütles, et kvaliteetset sorteerimisvõimekust võiks Eestis juurde tekkida.

"Täna ei ole see pakendikogus ka nii suur olnud veel, et selliseid investeeringuid teha, aga selle peale peaks kindlasti mõtlema," ütles ta.

Ilo Rannu ütles, et ainult sorteerimisvõimekuse tõstmisest tegelikult ei piisa, vaid vaja on, et riigis ka ümbertöödeldud plasti rohkem kasutataks. Näiteks võiks riik tema sõnul selliseid materjale kasutada rohkem taristuprojektides.

"Eestis on väga palju torutööstust. Kui ma olen rääkinud plasttorutootjatega või taristuprojekteerijatega, et kas me planeerimise etapis mõtleme selle peale, et kus mahuliselt saaks seda materjali kasutada, siis projekteerijad ütlevad, et riigi tellimust ei ole sellist. Me peame hakkama seda ise kasutama, siis tekib ka pakkumine," rääkis Rannu.

Riik toetaks ettevõtjaid jäätmetehase rajamisel mitme miljoni euroga

Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo ütles, et kui suhelda Eesti ettevõtetega, kes teevad plastjäätmetest uusi tooteid, siis põhimõtteliselt saab siiski öelda, et Eestis on piisavalt käitlemise võimekust, et kogu Eestis kogutud plastpakend ringlusse võtta.

"Paraku ei ole meil piisavalt plastpakendi jäätmete voogu, et seda meie ettevõtetele suunata. Tulemus on see, et meie oma ettevõtted võtavad ringlusse teiste riikide plastpakendijäätmeid," nentis Jaanisoo.

Jaanisoo rääkis, et ka riigile on oluline, et jäätmete sorteerimisvõimekus kasvaks seetõttu võiks Eestisse tulla ka uus jäätmete sorteerimise tehas. Ta ütles, et keskkonnainvesteeringute keskusel on jaanuari algusest avatud ka eraldi taotlusvoor, kust saaks taotleda raha sarnase sorteerimiskeskuse rajamiseks.

Keskonnainvesteeringute keskuse toetus on mõeldud ettevõtetele, et need suurendaksid jäätmete ringlussevõttu. Taotlusvooru eelarve on 14 miljonit eurot ning raha tuleb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Toetuse suurus ühele projektile võib olla kuni kolm miljonit eurot. Toetuse osakaal on kuni pool, sõltudes riigiabi eeskirjadest.

Jaanisoo lisas, et riik saabki siin olla abiks sellega, et tekib piisav ja puhas jäätmevoog ja on olemas vastav toetusmeede. Ühtlasi luuakse inimestele ka jäätmete sorteerimise juhend ning digitaalse jäätmearuandlusega on kavas reaalajas tagada ülevaade andmetest jäätmevoogude kohta.

"See kõik parandab ettevõtluskliimat ja läbipaistvust potentsiaalsete investorite jaoks, et need tootmisüksused saaks Eestis tekkida," ütles Jaanisoo.

Asekantsler ütles, et praegu piirdub tootjavastutusorganisatsioon üksnes pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärkidega. See saavutatakse täna aga mitte poes müüdavate plastpakendite ringlusse suunamisega, vaid hoopis transpordis ja veonduses kasutatavate plastpakendite ringlussevõtuga. See on plaanis jäätmereformiga aga ära lahendada.

"Praegu katavad tootjavastutusorganisatsioonid katavad eeskätt nende pakendite kulu, mis jäävad pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade sisse. Edaspidi peavad tootjad katma kõikide oma turule lastud pakendite käitlus- ja veokulud," rääkis Jaanisoo.