Taristuministri Kuldar Leisi sõnul võeti lõpliku jäätmereformi eelnõu luues arvesse nii tavainimeste kui ka ettevõtete mõtteid.

"Ettepanekuid oli päris mitu ja arutasime just erinevate osapooltega, et oleks konsensus ja kõikide huvipooltega arvestatud. Näiteks toiduliiduga leppisime kokku, et pakendiaktsiisi ei tule. Veel tuli näiteks 50 senti konteineri tühjendamise eest juurde. Varem oli 25 senti ja nüüd on 50 senti. Ettevõtjate tahe oli see, et eelnõu sees oleks ka rohkem erinevaid käitluskulusid," selgitas Leis.

Paari aastaga loodetakse saavutada jäätmeveoturul konkurents

Konkurentsiameti novembrikuu analüüsist selgus, et senine jäätmeveo mudel, kus üks ettevõtja saab kindlal territooriumil mitmeks aastaks veoõiguse, on viinud olukorrani, kus konkurents turul on äärmiselt madal. Amet soovitas juba toona kliimaministeeriumil sekkuda, et Eesti jäätmeturg ausa konkurentsi ja õiglased hinnad saavutaks.

"Üks muudatus oli ka see, et kohalikel omavalitsustel kadus võimalus ise hakata veoga tegelema ehk me ei taha mingit munitsipaliseerimist teha, vaid las KOV-id siis tegelevad hangetega, aga ise ei paku teenust," sõnas Leis.

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul on Eestis liialt vähe ettevõtteid, kes jäätmeveoga tegelevad, mistõttu võetigi KOV-idelt võimalus ise jäätmevedu korraldada.

"Omavalitsuste sisetehingu tegemise võimalus ehk siis õigus korraldada ise jäätmete vedu loodi tegelikult selleks, et selles väga halvas konkurentsiolukorras, mis praegu on, anda omavalitsusele mingisugunegi pääsetee. Viimastes hangetes meil tegelikult on näha, et konkureerivad üks või kaks ettevõtet ja seda on selgelt liiga vähe. See on väga negatiivne vaadates ka hindu ja inimesed võivad saada kõrgemaid arveid," selgitas Jaanisoo.

Nii Leisi kui ka Jaanisoo arvates tulebki anda võimalus luua ja arendada rohkem ettevõtteid jäätmeveoturule, et luua parem konkurentsiolukord.

"Eesti on nii avatud ettevõtlusega maa, et seal, kus on võimalik, et erasektor pakuks teenust – minu arust oleks see mõistlik. Need sektorid, kus peab sekkuma riik või kohalik omavalitsus, seal sekkume, aga see jäätmevedu on kindlasti selline valdkond, kus kohalik omavalitsus ei pea teenust osutama," lausus Leis.

"Sisetehingu keelu säilitamine oligi suur kompromissiküsimus ja me säilitame seda arvestusega, et jäätmereform toob juba lähiaastatel turule veoettevõtteid palju juurde. Eestis on jäätmeveoettevõtteid, mis üle riigi toimetavad, umbes kaks ja paar tükki on lokaalselt veel. Soomes on sääraseid ettevõtteid 150. Tahaksime ka jõuda selleni, kus meil on jäätmeveoturul mõistlik konkurents ja kus omavalitsus ei pea kartma seda, et mingil hetkel teenus katkeb või muutub ebamõistlikult kalliks," lisas Jaanisoo.

Tiheasustustes saab igal kortermajal olema neli jäätmekonteinerit

"Korterelamutel saab olema tiheasustustes üks selge standard – neli konteinerit. Täna juba on korterelamute juures segaolmejäätmete konteiner ja biojäätmete konteiner. Sellele lisanduvad, nagu tegelikult juba paljudes kohtades on, segapakendikonteiner ning paberi- ja papikonteiner," ütles Jaanisoo.

Klaasi saab edaspidi koguda avalike kogumiskohtade kaudu. Näiteks pandipakendipunktides või muudes avalikes kogumiskohtades. Soovijad saavad ka klaasikonteineri koju tellida.

"Klaasijäätmete osas olid tegelikult väga detailsed arutelud sektoriga ja klaasi puhul on päris mitu aspekti, mida me pidime korraga arvestama. Ühest küljest on klaasi puhul erinevalt teistest jäätmetest ennast õigustanud avalik kogumine. 77 protsenti klaasijäätmetest jõuab tegelikult tagasi ringlusse ja Eestis on ka väga tugev kompetents klaasijäätmete väärindamise alal ning seda eeskätt Järvakandis," selgitas Jaanisoo.

Olulise põhjusena tõi Jaanisoo ka välja, et klaasijäätmete kogumise puhul on tähtis, et neid kogutaks eraldi teistest jäätmetest.

"Oli küll turuosalisi, kes ütlesid, et nad on võimelised klaasi tööstuslikult sorteerima välja muust pakendist, kuid selgus, et jäätmeveo puhul see ei õigustanud ennast, sest sellisel juhul ei saa pakendijäätmete mahtu pressida ja veokulu tonni kohta tõusis Eesti inimeste jaoks liiga kõrgeks. Seetõttu on mõistlik siiski jätkata klaasi eraldi kogumist," lausus Jaanisoo.

Pärast jäätmereformi jõustumist on sorteerija leibkonna kulu jätkuvalt suurusjärgus viis eurot. Jaanisoo hinnangul on kulu korterelamutes väiksemgi.

"Mittesorteerija kulu on sellest umbes kaks või kolm korda kõrgem," ütles Jaanisoo.

Seaduseelnõust võeti aga välja mõte paigaldada avalikes kohtades asuvate prügikastide juurde valvekaamerad, mis tuvastaksid sobimatuid jäätmeid konteinerisse viskavaid inimesi. Jaanisoo sõnul ei pidanud säärast punkti eelnõusse kirjutama, kuna Eestis juba kehtib säärane õigus.