"Püsiv rahu Lähis-Idas on võimalik vaid lahendusega, mis tagab nii Iisraeli kui ka Palestiina rahvastele suveräänse ja turvalise elu kõrvuti naabritena. Seda saab saavutada üksnes kokkuleppega, mida mõlemad osapooled, kes soovivad rahu, aktsepteerivad," rõhutas Karis.

Karis pidas oluliseks relvarahu kokkuleppeni jõudmist Iisraeli ja Hamasi vahel ning avaldas lootust, et see püsib ning humanitaarabi pääseb Gazasse takistusteta. "Eesti peab oluliseks, et abi jõuaks viivitamatult hädasolijateni," ütles Karis.

President Karis kinnitas, et Eesti jätkab Palestiina toetamist läbi rahvusvaheliste organisatsioonide.

Kohtumisel arutati Euroopa Liidu algatusi, mis aitavad Palestiina Omavalitsusel paremini hakkama saada.

"Palestiina valmisolek võtta Gaza ühise halduse alla on oluline samm piirkonna stabiilsuse suunas," märkis riigipea. "Eesti on valmis jagama ka oma kogemusi e-valitsemise ja digitaliseerimise vallas ning toetama algatusi, mis aitavad kaasa rahuprotsessile ja piirkonna arengule," ütles Karis.

Lisaks rahuprotsessile käsitleti kohtumisel ka laiemat julgeolekuolukorda.

Karis rõhutas, et Venemaa sõja tulemus Ukrainas mõjutab Euroopa ja maailma stabiilsust. "Venemaa agressioon on otsene oht, ning kui Ukraina suveräänsust ei kaitsta, suureneb konfliktide oht mujal maailmas," ütles ta.

Eesti ja Palestiina koostööst rääkides tõi president Karis esile digivaldkonna ning e-valitsemise projektid.

"Eesti on olnud Palestiina pikaajaline partner digitaliseerimises ning toetanud kohalikke diplomaate stipendiumiprogrammide kaudu," ütles Karis. Ta meenutas, et alates 2016. aastast on Eesti eksperdid osalenud EL-i missioonis EUPOL COPPS, aidates kaasa Palestiina julgeolekusektori arendamisele.

Karis alustas ametlikku visiiti Iisraeli ja Palestiinasse kolmapäeval, kui kohtus Iisraeli presidendi Isaac Herzogiga ning Knesseti spiikri Amir Ohanaga, et arutada Lähis-Ida rahuprotsessi, piirkonna julgeolekut ning Eesti ja Iisraeli kahepoolseid suhteid.