Oluline esmaspäeval, 17. veebruaril kell 23.02:

- Starmer teatas valmisolekust rahuleppe järel Briti väed Ukrainasse saata;

- Ukraina korraldas droonirünnaku rafineerimistehasele Krasnodari krais;

- Rootsi peaminister ja välisminister ei välista rahuvalvajate saatmist Ukrainasse;

- Prantsuse minister: Euroopa peab rohkem kui kunagi varem Ukrainat kaitsma;

- Hispaania: Euroopa liidrid püüavad ära hoida Venemaa kasusaamist agressioonist;

- Bloomberg: Trump tahab Ukrainas relvarahuni jõuda ülestõusmispühadeks;

- Ukrainlased tulistasid 147 Vene droonist alla 83, veel 59 läks kaduma;

- Zelenski: sõjas on hukkunud 46 000 Ukraina sõdurit;

- Rubio lubas Ukraina ja Euroopa kaasamist rahuläbirääkimistesse;

- Ungari: Euroopa liidrid takistavad Ukraina relvarahu;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1530 sõdurit;

- Kellogg: keegi ei hakka Ukrainale rahulepingut peale suruma.

Allikas: Berliin ei toeta USA kaasatuseta vägede saatmist Ukrainasse

Saksamaa on vastu vägede saatmisele Ukrainasse võimalikule tulevasele Euroopa rahuvalvemissioonile, kui see toimub USA täieliku kaasatuseta, ütles valitsusallikas esmaspäeval.

"Me ei osale stsenaariumides, milles Euroopa ja Ameerika julgeoleku(poliitika) lahkneb, näiteks stsenaariumis, kus Euroopa sõdurid saadetakse USA täieliku kaasatuseta," ütles allikas.

Starmer teatas valmisolekust rahuleppe järel Briti väed Ukrainasse saata

Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer ütles pühapäeval, et on valmis saatma Briti väed Ukrainasse, kui seal rahu sõlmitakse ning rahvusvahelised rahuvalvejõud kohale saadetakse.

Starmer ütles ajalehes The Telegraph avaldatud artiklis, et on valmis panustama Ukraina julgeolekugarantiidesse, vajadusel Briti väed kohale saates. "Ma ei ütle seda kergelt," kirjutas ta. "Ma tunnen väga sügavat vastutust ohu suhtes, mis sellega Briti sõjaväelastele kaasneb."

Samas rõhutas ta, et püsiva rahu tagamiseks Ukrainas ja Vene liidri Vladimir Putini edasise agressiooni peletamiseks on see hädavajalik.

See on esimene kord, kui Ühendkuningriigi valitsusjuht on sõnaselgelt öelnud, et kaalub Briti rahuvalvajate lähetamist Ukrainasse. Ta on varem öelnud, et Suurbritannia on valmis aitama kaasa igasuguse rahulepingu saavutamisele.

Starmeri otsus tuli vahetult enne esmaspäeval Pariisis toimuvat Euroopa liidrite kohtumist, mille kutsus kokku Prantsusmaa president Emmanuel Macron pärast seda, kui selgus, et Euroopa esindajaid ei ole kutsutud USA ja Venemaa vahelistele Ukraina rahukõnelustele ning USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni esindajad andsid märku, et USA julgeolekutoetust Euroopale vähendatakse.

Starmeri otsus avaldab survet teistele Euroopa liitlastele – eriti Saksamaale –, et nad toetaksid avalikult ideed luua Ukrainas Euroopa rahuvalvejõud.

Kuna Starmer sõidab peagi Washingtoni, pakkus ta pühapäeval välja, et Ühendkuningriik võiks sõja lõpetamise läbirääkimistel mängida "unikaalset rolli", toimides Ukraina rahuprotsessi ajal sillana Euroopa ja USA vahel.

"Euroopa ja Ameerika peavad jätkama tihedat koostööd – ja ma usun, et Ühendkuningriigil on selle saavutamisel ainulaadne roll," ütles ta.

"Me seisame silmitsi korduva hetkega meie kontinendi kollektiivse julgeoleku nimel. See ei ole ainult Ukraina tuleviku küsimus. See on eksistentsiaalne kogu Euroopa jaoks," rõhutas ta.

Ukraina korraldas droonirünnaku rafineerimistehasele Krasnodari krais

Ukraina korraldas ööl vastu esmaspäeva droonirünnaku Venemaal Krasnodari krais asuvale  naftatöötlemistehasele, rünnaku edukus ei ole teada.

Öösel oli Krasnodari krais kuulda plahvatusi ning kohalikud elanikud teatasid sotsiaalmeedia vahendusel droonirünnakust ja tulekahjust Ilski naftatöötlemistehase piirkonnas. Väidetavalt alla lastud drooni rusud kukkusid naftatöötlemistehase lähedale ja süütasid tulekahju.

Krasnodari krai kuberner Venjamin Kondratjev teatas oma sotsiaalmeediakanalis, et Siverski rajooni Ilski külas sai rusude allakukkumise tagajärjel esialgsetel andmetel kannatada 12 maja, valdavalt purunesid nende aknaklaasid. Samuti olevat üks naine viga saanud ning talle anti esmaabi. Samas ei kommenteerinud Kondratjev võimalikku rünnakut naftatöötlemistehasele ja teateid tulekahjust.

Negotiations are one thing, but Russian oil refineries won't shut themselves down. In Russia's Krasnodar region, the Ilsky oil refinery—already targeted multiple times—was hit again. As always, observers are delighted. pic.twitter.com/JLCvHv1dOE

— WarTranslated (@wartranslated) February 16, 2025

Ukraina relvajõud ründasid Lõuna-Venemaa üht peamist nafta rafineerimistehast - Ilski naftatöötlemistehast, mille võimsus on umbes 6,6 miljonit tonni naftat aastas, ütles

Droonirünnakut kinnitanud Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu väärteabega võitlemise keskuse juht Andri Kovalenko ütles esmaspäeval, et rünnatud käitis on Lõuna-Venemaa üks suurimaid naftatöötlemistehaseid, mille võimsus on umbes 6,6 miljonit tonni naftat aastas. 

"Tehas on spetsialiseerunud kütuse, kütteõli, bituumeni, gaasiõli ja muude naftasaaduste tootmisele. Selle tähtsus Vene väe jaoks seisneb lõunapiirkonna ja ajutiselt okupeeritud Ukraina alal sõjatehnika kütusega varustamises," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Lisaks viidi Kovalenko sõnul töökorrast välja ka Krasnodari krais asuv Kropotkinskaja naftapumpla. See on Kaspia torujuhtme konsortsiumi suurim, tagades Kasahstani naftaekspordi.

Ukraina presidendi kantselei ülem. Andri Jermak märkis Telegramis: "Venemaa saab jätkuvalt lööke naftatöötlemistehastele. Ukrainlaste terroriseerimisele järgneb kättemaks."

Ukraina peab Venemaa naftarajatisi kehtivateks sõjalisteks sihtmärkideks, kuna fossiilkütuste kasum varustab Moskva sõjamasinat. Ukraina sõjavägi on kaugmaa droonidega Venemaa rafineerimistehaseid korduvalt rünnanud.

Nii tabasid Ukraina droonid 13. veebruaril Venemaal asuvat Andreapoli naftatöötlemistehast. Õhurünnak põhjustas tulekahju ja peatas ajutiselt naftapumpamise.

11. veebruaril tabas droonirünnak Saraatovi naftatöötlemistehast, mis töötleb aastas kuni seitse miljonit tonni naftat. Plahvatustest teatati ka Engelsi lennuväljalähedal, kus paiknevad Vene pommituslennukid.

Rootsi ei välista rahuvalvajate saatmist Ukrainasse

Rootsi teatas esmaspäeval, et ei välista vajadusel rahujõudude saatmist Ukrainasse.

"Esmalt tuleb läbirääkimistel saavutada õiglane ja kestlik rahu, mis austab rahvusvahelist õigust. Kui rahu on saavutatud, tuleb seda hoida ning selleks ei välista meie valitsus midagi," ütles Rootsi välisminister Maria Malmer Stenergard Rootsi riigiraadiole pärast seda, kui Briti peaminister Keir Starmer teatas, et on valmis saatma Ukrainasse rahuvalvajaid.

Reutersi küsimusele, kas Rootsi oleks valmis nendesse vägedesse panustama, vastas peaminister Ulf Kristersson: "Osaleme nendel aruteludel ja loomulikult on see täiesti võimalik."

"Nendel jõududel peab olema väga selge mandaat ja ma arvan, et me ei näe seda enne, kui oleme nendel läbirääkimistel kaugemale jõudnud. Aga Rootsi on tavaliselt olnud osa julgeoleku tugevdamisest meie maailma osas, nii et ma näen, et saame ka seekord sellest osa olla," lisas Kristersson.

Prantsuse minister: Euroopa peab rohkem kui kunagi varem Ukrainat kaitsma

Euroopa on oma suhetes USA-ga pöördepunktis, mis sunnib Euroopat rohkem kui kunagi varem kaitsma Ukrainat ja suurendama oma kaitsekulutusi, ütles Prantsusmaa valitsuse liige Manuel Valls.

"Oleme pöördepunktis," ütles Valls esmaspäeval raadiole France Info. "See sunnib meid rohkem kui kunagi varem toetama Ukraina kaitset ning suurendama kaitsekulutuste eelarvet ja olema eesliinil," lisas Valls, kes on Prantsusmaa ülemereterritooriumide minister ja endine peaminister.

Hispaania: Euroopa liidrid püüavad ära hoida Venemaa kasusaamist agressioonist

Esmaspäeval Pariisi kogunevad Euroopa liidrid arutavad, kuidas vältida Ukraina-teemaliste rahuläbirääkimiste lõppemist selliselt, et Ukraina-vastane agressiooni Venemaa jaoks ära tasuks, ütles Hispaania välisminister Jose Manuel Albares.

"Agressioonisõda ei saa premeerida, me ei saa julgustada teisi agressioonisõdu alustama," ütles ta raadiojaamale Onda Cero antud intervjuus.

"Täna olen veendunud, et Putin jätkab Ukraina ründamist ja pommitamist. Seega ei näe ma praegu rahu silmapiiril," lisas ta.

Bloomberg: Trump tahab Ukrainas relvarahuni jõuda ülestõusmispühadeks

USA presidendi Donald Trumpi administratsioon plaanib Ukrainas relvarahu kokkuleppe saavutada ülestõusmispühadeks, mida tähistatakse tänavu 20. aprillil, teatas meediakanal Bloomberg informeeritud allikatele viidates.

"Trumpi administratsioon on Euroopa ametnikele öelnud, et soovib saavutada Ukrainas ülestõusmispühadeks relvarahu," vahendab väljaanne ametnike sõnu.

Mõned ametnikud lisasid aga, et sel nädalal Saudi Araabias USA ja Venemaa kõrgete ametnike osavõtul algavate kõneluste tempo on ambitsioonikas ja potentsiaalselt ebareaalne.

"Kokkulepe selle aasta lõpuks on palju tõenäolisem," jätkab väljaanne viidates teisele allikale.

Valge Maja ei vastanud Bloombergi palvele teemat kommenteerida.

Ukraina õhukaitse tulistas 147 Vene droonist alla 83, veel 59 sunniti maanduma

Ukraina relvajõud tulistasid ööl vastu esmaspäeva riiki rünnanud 147 droonist alla 83, kahju tekitamata suudeti alla tuua veel 59.

"Ööl vastu 17. veebruari 2025 (alates 16. veebruari kella 21.00) ründas vaenlane 147 Shahed ja mitmesugust tüüpi peibutusdroonidega Venemaa järgmistest kohtadest: Orjol, Brjansk, Kursk, Millerovo, Šatalovo, Primorsko-Ahtarsk," teatasid Ukraina õhujõud esmaspäeva hommikul Telegramis.

Esmaspäeval kella 9.00 seisuga kinnitati 83 drooni allatulistamist Harkivi, Poltaava, Sumõ, Tšernihivi, Tšerkassõ, Kiievi, Kirovohradi, Zaporižžja, Dnipropetrovski ja Odessa oblastis. 59 vaenlase peibutusdrooni läks kahju tekitamata kaduma.

Vaenlase rünnakute tagajärjel said kannatada Harkivi, Kiievi, Poltava ja Zaporižžja oblast.

Zelenski: sõjas on hukkunud 46 000 Ukraina sõdurit

Venemaa täiemahulises agressioonisõjas on hukkunud üle 46 000 Ukraina sõduri, kümned tuhanded on kadunud ja umbes 380 000 on haavatud, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Meil on üle 46 000 hukkunud sõduri," märkis Ukraina riigipea intervjuus NBC Newsile.

Ta rõhutas, et täpset arvu ei tea keegi, kuna veel kümneid tuhandeid peetakse kadunuks ja nad võivad olla surnud või vangi võetud.

Lisaks on sõja haavata saanud umbes 380 000 inimest.

"Ja on veel 20 000 Venemaale küüditatud last," ütles ta.

Lisaks neile on tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid tsiviilisikuid hukkunud ka Vene võimu all, okupeeritud Ukraina aladel, rõhutas Ukraina president.

Rubio lubas Ukraina ja Euroopa kaasamist rahuläbirääkimistesse

USA välisminister Marco Rubio lubas pühapäeval, et Ukraina ja Euroopa kaasatakse sisulistesse läbirääkimistesse Venemaaga sõja lõpetamiseks Ukrainas ning andis mõista, et USA sellenädalased kõnelused Venemaaga on võimalus näha, kui tõsiselt suhtub Vene liider Vladimir Putin rahu saavutamisse.

USA välisminister rahustas Euroopat, mille liidrid kardavad, et nad jäetakse lähipäevil Saudi Araabias algavatest Venemaa ja USA vahelistest kõnelustest välja. Rubio ütles intervjuus telekanalile CBS, et läbirääkimiste protsess ei ole veel tõsiselt alanud ning kui kõnelused edenevad, kaasatakse ukrainlased ja ka eurooplased.

Pühapäeval sai ka teatavaks, et USA andis Euroopa riikidele üle küsimustiku, milles muu hulgas sooviti teada, kui paljude sõduritega nad saavad Ukraina ja Venemaa vahelise rahulepingu jõustamisse panustada.

"President Donald Trump rääkis eelmisel nädalal Vladimir Putiniga ja selles väljendas Vladimir Putin oma huvi rahu vastu ning president väljendas soovi näha sellele konfliktile lõppu viisil, mis oleks kestev ja kaitseks Ukraina suveräänsust," ütles Rubio telekanali CBS saates "Meet the Press".

"Nüüd peab sellele ilmselgelt järgnema tegevus, nii et järgmised nädalad ja päevad näitavad, kas seda saab tõsiselt võtta või mitte. Lõppkokkuvõttes ei saa ühe telefonikõnega rahu teha," tõdes Rubio.

USA Lähis-Ida erisaadik Steve Witkoff ja riiklik julgeolekunõunik Mike Waltz suundusid pühapäeva õhtul Saudi Araabiasse. Rubio märkis, et ta pidi juba varem kokkulepitud ametlike reiside tõttu nagunii Saudi Araabiasse minema.

Ta ütles, et Venemaa delegatsiooni koosseis ei ole veel lõplikult kindlaks määratud.

Kremli teatel kohtuvad teisipäeval USA esindajatega Vene presidendi abi Juri Ušakov ja välisminister Sergei Lavrov. Lavrov ütles, et vallutatud alade tagastamine Ukrainale on mõeldamatu ja et ta ei näe mõtet kutsuda kõnelusele ka eurooplasi, kuna viimased soovivad sõda jätkata.

Ungari: Euroopa liidrid takistavad Ukraina relvarahu

Ungari välisminister Péter Szijjártó süüdistas esmaspäeval Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kutsel Pariisi Ukraina rahuprotsessi arutama saabuvate suurriikide esindajaid relvarahu sõlmimise takistamises.

"Täna kogunevad Pariisis sõda pooldavad ja Trumpi-vastased Euroopa liidrid, et hoida ära rahuleping Ukrainas," ütles välisminister Szijjártó pressibriifingul. 

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1530 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 859 920 (võrdlus eelmise päevaga +1530);

- tankid 10 089 (+16);

- jalaväe lahingumasinad 21 063 (+52);

- suurtükisüsteemid 23 222 (+37);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1283 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1067 (+0);  

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 25 505 (+128);

- tiibraketid 3063 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 37 605 (+149);

- eritehnika 3750 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Kellogg: keegi ei hakka Ukrainale rahulepingut peale suruma

Keegi ei hakka Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile rahulepingut peale suruma, selle otsuse langetab ainult tema ja Ukraina rahvas, ütles USA erisaadik Ukrainas ja Venemaal Keith Kellogg.

Kellogg ütles ka, et kohtub Zelenskiga ja tema reis Ukrainasse on veel planeerimisjärgus.

Varem ütles Zelenski, et ootas Kelloggi saabumist neljapäeval, 20. veebruaril. Visiit peaks Ukraina presidendi sõnul kestma vähemalt kaks päeva. Zelenski rääkis ka plaanidest koos erisaadikuga rindele minna.