USA hinnangul peaks Ukrainale rahulepingujärgseid julgeolekugarantiisid pakkuma Euroopa väed, kuid Martin Heremi hinnangul on selles veel väga vara rääkida.

"Ma ei tea rääkida, mis laevalgustused me paneme, kui meil pole majal veel vundamenti. Ma ei näe põhjust sel teema pikalt rääkida või arutada. /.../ Ma pole poliitik ega diplomaat, vaid reservis sõjaväelane. Ma näen seda asja oluliselt teistmoodi. Kõigepealt tuleks sõda võita, ükskõik kuidas me seda võiduks kirjeldame, ja siis võib hakata millestki üldse rääkima," ütles ta "Impulsis".

Heremi sõnul tähendab sõja võitmine seda, kui Ukraina ütleb, et ta on nüüd võitnud.

"Ku palju nad küll maad tagasi saavad, aga näiteks saavad õiguse liituda nende organisatsioonidega, millega tahavad, nad saavad tagasi mingid maad läbi läbirääkimiste, aga mitte nii, et tõmmatakse sealt piir, kus on rindejoon täna. Ma arvan, et paljud ukrainlased võib-olla osa sellest territooriumist, mille nad on kaotanud, ei tahagi tagasi. Aga seda ei saa mitte keegi üle nende peade otsustada," rääkis ta.

Herem lisas, et praeguses olukorras, kus intensiivne sõda käib, on rahuvalvajate saatmisest kohatu rääkida.

"Täna ikkagi lahingutegevus käib. Viimase ööpäevaga püstitas Ukraina (Vene ründedroonide) Shahedide allalaskmise rekordi – minu teada 103. Nii et sõda käib täie intensiivsusega ja meie räägime mingist rahuvalvest. Ausalt öeldes, see tundub isegi ebaviisakas ukrainlaste suhtes rääkida rahuvalvajatest olukorras, kus nemad pingutavad, et kuidagi hakkama saada," ütles Herem.

Välispoliitika eksperdi Kadri Liigi hinnangul on rahuvalvejõududest rääkimine arusaamatu. Liigi sõnul ei ole enesestmõistetav, et Ukrainas USA ja Venemaa läbirääkimiste toel rahu sünnib.

"Ma arvan, et Euroopas päris paljud inimesed millegipärast arvasid, et tuleb Donald Trump ja lepib Vladimir Putiniga kokku rahulepingu ja siis läheb sinna vaja rahuvalvajaid. Mina ei näe seda nii enesestmõistetavana, et seal mingi rahu sünniks. See stsenaarium eeldaks, et Venemaa on pidanud leppima eesmärkidega, mis teda päriselt ei rahulda. Kui Venemaa võiks tahta uuesti rünnata, siis järelikult ta oleks justkui sunnitud ennast pidurdama ja loobuma oma eesmärkidest enne seda rahu sõlmimist. Ma ei ole ka kindel, et Venemaa seda niiviisi näeb," kommenteeris ta.

"Aga see on tõsi, et Euroopa pealinnades käib arutelusid, kas Euroopa saaks Ukrainasse saatma vägesid. Ei räägita tegelikult rahuvalvajatest, vaid heidutusjõust, et kui venelased lähevad nende Euroopa vägedega konflikti, siis sellele järgneb suurem ja võimsam vastus. Aga minu jaoks on natuke selgusetu, kust see suurem ja võimsam vastus peaks tulema. NATO riikides on selleks USA, kes sekkub, kui NATO vägesid on rünnatud. Kui USA ütleb, et ärge meile lootke, siis kust see vastus tuleb. Sest Euroopa riikide enda võimekused on väga piiratud. Selles mõttes kogu see jutt on minu jaoks natukene arusaamatu, toimub natuke mingis virtuaalses reaalsuses. Ja minu meelest on märgiline, et sellised riigid nagu Poola on öelnud, et nemad ei kavatse selles osaleda," lisas Liik.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet leidis, et võimalike jõudude saatmisest Ukrainasse spekuleeritakse ja räägitakse praegu liiga kõrgel poliitilisel tasemel liiga palju. Riigijuhtide sõnumid ei jäta selles küsimuses ka kuigi ühtset muljet.

"Mis Euroopa ühtsusest me selles konteksis räägime, kui britid ütlevad, et nad on valmis (sõjaväelasi) saatma, Emmanuel Macron kalastas seda juba aasta tagasi, saksalased ütlevad, et mitte mingil juhul, Poola samamoodi pigem mitte, osad ütlevad, et vaatame. Minu meelest seda diskussiooni tuleks praegu hoida kinni. See on tänase seisuga mõttetu jutt ja tekitab Euroopa-siseseid vastuolusid veelgi, mida Putin tahab. Ja kahjuks ka oluline osa Trumpi meeskonnast tahab näha, et Euroopas vastasseisud süvenevad. Neid, kes tahavad täna Euroopale halba, on piisavalt. Nüüd ise Euroopa tähtsad liidrid peaksid leidma endas tarkust, lihtsalt lobisemise faas võiks mööda saada," rääkis Paet.

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov nõustus, et liigset arutelu ja sõnumite avaldamist iga päev poleks vaja. "Parem oleks, kui need arutelud oleks tasakaalukamad, informeeritumad ja ka sellised, kus me elementaarseid mõisteid segamini ei aja. Aga praegu tundub, et ajame," ütles ta.

Ta lisas, et samas peaksid arutelud käima Euroopa julgeoleku tuleviku üle.

"Kui arutelud toimuksid rahulikult – ja kindlasti on kohti, kus need rahulikult toimuvad – ja käsitleksid küsimust, millisena näeme Euroopa julgeoleku tulevikku, Ukraina kohta selles, millist garantiid kujutame ette, et oleksime veenvalt võimelised rajama, siis need on kõik vajalikud ja asjakohased arutelud, mille jaoks pole hilja. Pigem on aeg õige. Millal siis veel?" rääkis Vseviov ja ütles, et kui liitlased midagi koos kokku lepivad, siis Eesti ka neis kokkulepetes osaleb.

Vseviov nõustus Heremiga selles, et praegu peaks rahuvalvajate saatmise asemel olema rõhk tegevustel, millega aidata Ukrainal saavutada jõupositsioon võimalikel tegelikel rahuläbirääkimistel.