2027. aastani kestva Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eelarve Eestis on 1,5 miljardit, millest ligi 450 miljonit on suunatud keskkonna- ja kliimameetmetele. Pärandniitude hooldamine on kliimaministeeriumi hinnangul põllumajandussektoris kõige rohkem elurikkust, keskkonda üldiselt ja kliimaeesmärke täitev meede ja sellele on mõeldud 58 miljonit eurot.

Regionaalministeeriumi kaudu rakendub olemasolevate pärandniitude hooldamiseks ja säilitamiseks ligi 50 miljonit eurot. Pärandniitude taastamiseks on kliimaministeeriumil juba olemas üheksa miljonit eurot, aga ideaalis oleks vaja veel kümme miljonit.

"See on siis riigi poolt nüüd valikute küsimus, kustkohast ta seda rahastab. Kui vaadata põllumajanduspoliitikat ja seda eelarvet laiemalt, siis pärandniidud on sellest ainult väike osa. Ka kliimakindla majanduse seaduse idee oli fikseerida nii olemasolevad kui ka vajaminevad vahendid," selgitas kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Eleri Pulk.

Eesti Maaülikooli metsaökosüsteemide professor Veiko Uri sõnul on raske mõista, miks just praegu, kui majanduse kehvast seisust tuleneb vajadus kõikjalt kokku hoida, on seatud prioriteediks nii mastaapne inimtekkeliste koosluste taastamine.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel ütles, et ühine põllumajanduspoliitika praeguseks perioodiks lepiti kokku kolm-neli aastat tagasi ja pärandniitude hooldamist on toetatud üle 15 aasta. Samas nõustus ta, et see on arutelukoht.

"Saab põhimõtteliselt muuta, aga selle jaoks peab kindlasti olema poliitiline tahe ja väga selge soov ka sektoril ja partneritel. Täna me seda soovi näinud ei ole, et neid eelarvejaotusi muuta, sest eelarve läbirääkimised on alati kõige pingelisemad. Aga tõsi on, et need asjad on juba väga ammu kokku lepitud, see ei ole midagi uut," sõnas Pärtel.

Riigikogu maaelukomisjonis oli teema arutlusel möödunud nädalal ja arutelu jätkatakse sel esmaspäeval. Komisjoni liikmed Anti Allas ja Urmas Kruuse ütlesid ERR-ile, et enne hinnangu andmist on neil vaja tervikpilti olukorrast.

Anti Allas (SDE) tõi välja mitu küsimust, millele ta vastust soovib: "Mis aladel? Mis seal täna peal on? Mis seal tehakse? Kuidas mitmekesisus on arenenud? Aastakümneid on juba sellega toimetatud, aga kas mitmekesisus nendel niitudel on ikka suurenenud või vähenenud?"

Urmas Kruuse (RE) lisas: "Kui me hakkame rääkima uuest perioodist, 2028+, siis tuleb kõik need olemasolevad meetmed üle vaadata. Aga need on ka avalikkusega ehk keskkonnaorganisatsioonidega, põllumajandusettevõtjatega läbi räägitud EL-i tasandil. Eesti vaatest kokku lepitud, mida me oleme soovinud siin teha. Ja kindlasti pärandniitudel on konkreetne roll."