Macron tegi juba jaanuari alguses selgeks, et nõuab regulatsioonide leevendamist. Tema sõnul tuleb panna regulatsioonid pausile ja üle tuleb vaadata ka hiljutised eeskirjad, mis takistavad innovatsiooni.

Politico kirjutas juba ka varem, et Prantsusmaa soovib nüüd regulatsioonide leevendamist. Seetõttu tahab Pariis, et EL lükkaks edasi ka ettevõtete kestlikkuse aruandluse direktiivi (CSRD). See direktiiv nõuab globaalsetes tarneahelates inimõigusi ja keskkonda kahjustava mõju hindamist.

Ettevõtjad on varem kurtnud, et sellised  reeglid on keerulised, koormavad ja kahjustavad Euroopa konkurentsivõimet. Macron liigub nüüd ärimeeste selja taha ning tema kriitikud leiavad, et presidendi viimased sammud kahjustavad Prantsusmaa kuvandit. 

Prantsuse valitsuskabineti endine liige Olivia Gregoire ütles, et sihikule on võetud vale vastane ja avaldas rohemäärustele toetust. Ta tõi välja, et kuni viimase ajani Prantsusmaa toetas selliseid määrusi. Gregoire osales ise CSRD-ga seotud läbirääkimistel. 

"Minu hirm on (rohemäärustest) lahtiütlemine, et oleme piisavalt naiivsed, et mõelda korrakski, et suudame uuele Ameerika majandusele astuda vastu nende vahenditega, mida ta ise kasutab," ütles Gregoire. 

Mure konkurentsivõime pärast aga kasvab ja Prantsusmaa valitsus jõudis järeldusele, et Euroopa tulistab selliste määrustega endale jalga. Ka üha rohkem Euroopa riike jagab seda seisukohta, Euroopa Komisjon tahab samuti parandada EL-i konkurentsivõimet. 

Keskkonnarühmad ja mitmed poliitikud muretsevad nüüd EL-i roheeskirjade tuleviku pärast. Isegi Macroni liberaalsete liitlaste seas kasvab pahameel ja süüdistavad teda parempopulistide survele järele andmises. 

Gregoire hoiatas, et kui Euroopa ei pea kinni rohelistest määrustest, hakkab piirkond lõpuks järgima teiste jõudude, näiteks Washingtoni poolt kehtestatud nõudeid. Donald Trump juba taganes Pariisi kliimaleppest ning jätkab oma eelkäija poolt kehtestatud rohemeetmete tühistamist.

Prantsusmaa ise oli samas üks esimesi EL-i riike, mis võttis vastu kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD). Euroopa ärigrupid aga kurdavad bürokraatia üle ja see mure on jõudnud ka Macroni kõrvu. 

Mõned Macroni liitlased on nüüd hämmingus. Macroni partei liige Pieyre-Alexandre Anglade ütles jaanuaris, et Prantsusmaa oli see riik, mis kaitses selliseid käike Euroopa tasemel. 

"Ei ole vastuvõetav alustada liikumist, mille käigus tühistaksime regulatsioone ja standardeid," ütles Pieyre-Alexandre Anglade. 

Prantsuse valitsuskabineti endine liige Clement Beaune ütles, et Prantsusmaa ja Euroopa flirdivad mõõduka Trumpismiga.  

Mõttekoja Jacques Delors Institute analüütik Phuc-Vinh Nguyen ütles samuti, et Prantsusmaa kursi muutusele aitasid kaasa võimsate ärirühmade kaebused ja parempoolsete jõudude esiletõus.

Prantsuse ametnikud ütlesid samas, et muutust tuleb vaadata geopoliitilises kontekstis. Rahvusvahelised Euroopa firmad peavad konkureerima Aasia ja USA rivaalidega ning on nüüd hädas. 

Mõned kriitikud aga leiavad, et Macron pole kunagi rohelisi eesmärke tõsiselt võtnud. Nguyeni sõnul on Macron nagu tuulelipp. 

"Kui poliitilise hoo loomine oli üsna konsensuslik, toimis ta tõukejõuna roheliste standardite propageerimisel. Kui poliitiline kontekst muutus, muutus ka Macroni hoiak, isegi kui see oli otseses vastuolus tema varasema positsiooniga," ütles Nguyen.