Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse (Reformierakond) sõnul kirjeldab täiendav kümme miljonit eurot pigem ideaalpilti ja seda praegu ei ole.

"Kliimaministeerium oma eesmärkide täitmiseks on saanud kasutada ka struktuurivahendeid ja CO2-vahendeid selleks, et neid erinevaid meetmeid siis rahaliselt katta, aga selle täiendava kümne miljoni jaoks aastani 2027 ei ole praegu veel allikat leitud ja kui see allikas leitakse, siis tuleb otsustada, kas selles mahus on see mõistlik või mitte," rääkis Kruuse.

Täiendav arutelu lisaraha vajadusest, võimalustest ja otstarbekusest ootab siiski ees, sest 2028. aastal algab uus eelarveperiood.

"Järgmise aasta esimeses pooles kindlasti need arutelud tulevad laua peale, sest tuleb ju arutada uute võimalike toetusmeetmete ja sekkumiste üle ehk see sama 2028+ on siis vaja teha uued otsused, aga neid otsuseid ei tehta mitte 2028. aastal, vaid neid tuleb teha juba varem. Need tuleb ühiskonnas ja ettevõtjatega ja ka laiemas mõttes läbi arutada juba mitu aastat varem," sõnas Kruuse.

Eestis peamiselt levinud pärandniidud on näiteks loopealsed, aruniidud, lamminiidud ja puiskarjamaad. Pärandniitudel on oluline roll elurikkuse hoidjatena, kuna need pakuvad elupaika paljudele haruldastele liikidele.

Kliimaministeeriumi väitel seovad liigirikkad niidud ka rohkem süsinikku ning toetavad nii kliimaeesmärkide saavutamist. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel märkis, et kuna suur osa pärandniitudest on kasutusel ka karjamaadena, siis see omakorda toetab põllumajandustootmist ja toidujulgeolekut.

Nii Madis Pärtel, Urmas Kruuse kui ka kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Eleri Pulk rääkisid, et pärandniitude meetmed mängivad olulist rolli ka maapiirkondadesse töökohtade loomisel.

"See on ka üks osa nendest meetmetest, kus maapiirkonnas võiks läbi põllumajanduse ja keskkonnahoiu toetuste olla seotud erinevad töökohad. Kindlasti ka selle toetuse rahastamise vaates annab see tööd paljudele maaettevõtjatele ja pigem on olnud soov seda suurendada ehk neid rohkem hooldada, aga riigil ei ole hetkel võimalust ja ei ole otsustatud, et rohkem saaks seda teha," nentis Kruuse.