Saksa armee vajab juurde sõdureid, praegu on armee koosseisus umbes 200 000 sõdurit. NATO ja Bundeswehr hindavad, et julgeoleku tagamiseks peaks Saksamaa suutma välja panna 465 000 tegev- ja reservväelast. 

Pistorius leiab, et selle lünga saab täita kohustusliku ajateenistuse järkjärgulise taastamise kaudu. Ka paremtsentristlik CDU leiab, et reservi suurendamiseks peab riik välja õpetama nii palju noori mehi ja naisi, kui jaksab. 

"Me vajame uut sõjaväeteenistuse mudelit, see on selge. Samas napib Bundeswehril praegu võimekust koolitada terve õppeaasta kõiki lõpetajaid. Kavatsen lähiaastatel ajateenijate arvu järk-järgult suurendada ning samal ajal lasen rajada kasarmuid ja harjutusväljakuid," rääkis Pistorius. 

Pärast esmaspäeval alanud USA ja Vene läbirääkimisi muutus olukord veel pakilisemaks. Saksa armee on praegu kehvemas seisus kui 1980. aastatel. Toona kulutas Saksamaa riigikaitsele ligi kolm protsenti SKP-st. 

Mõne aasta pärast ammendub ka Zeitenwende erifond ning siis ei pruugi Saksamaa enam täita NATO kahe protsendi eesmärki. Pistorius aga soovib tõsta Saksa kaitsekulud vähemalt kolme protsendini SKP-st, ideaalis viiks ta selle 3,5 protsendini. 

See tähendab, et riik peaks leidma juurde ligi 70 miljardit eurot aastas. Pistorius soovib seetõttu leevendada riigi karmi võlapiduri reeglit. Ta siiski hoiatas, et kaitsekulutusi ei tohi tõsta sotsiaalkulude arvelt. 

"Meil on vaja ausat debatti selle üle, et peame oma julgeoleku tagamiseks praegu võlgu võtma. See on investeering meie tulevikku, meie laste tulevikku, sest lõppkokkuvõttes on julgeolek kõige muu, meie heaolu, ühiskonna ja euroopaliku eluviisi alus," ütles Pistorius.  

Trumpi administratsioon seadis eelmisel nädalal kahtluse alla Atlandi-ülesed kokkulepped, millele alates Teise maailmasõja lõpust on tuginenud Euroopa julgeolek. Nädala lõpus toimuvad Saksamaal veel ka erakorralised valimised.

Pistorius (SPD) ise sai kaitseministriks 2023. aastal, varem tegutses ta aastaid Alam-Saksi liidumaa siseministrina. Pistorius kutsub nüüd järjepidevalt üles tugevdama Saksa sõjaväge ning hoiatab, et riigi armee pole Euroopa ees seisvateks väljakutseteks valmis. 

Pistorius on praegu Saksamaa üks populaarsemaid poliitikuid. Kuigi SPD reiting on madal, siis eeldatakse, et Pistorius jätkab ka pärast valimisi kaitseministeeriumi juhtimist.  Ta ütles, et tänapäeval on oht sama tõsine, kui 1980. aastatel. Ta ise teenis 1980. aastate alguses aega riigi kaitseväes. 

Pistoriuse sõnul Putin põlgab lääne ühiskonda, iseseisvat mõtlemist ja tahab muuta rahvusvahelist korda. Ta ütles, et isegi võimaliku rahu korral Ukrainas jääb oht alles. 

"Meie sõjaliste ekspertide hinnangul suudab Putin nelja kuni seitsme aasta jooksul alustada rünnakut NATO territooriumile," ütles Pistorius.