Hooldereform pani omavalitsused olukorda, kus neil tuli tasuda vähemalt osaliselt kõikide klientide hoolekoduarveid, ilma et riik oleks selleks tarbeks lisaraha ette näinud.

Põlva ja Räpina vallavolikogu ning Tartu linnavolikogu pöördumise tõttu hooldereformi analüüsinud riigikohtu üldkogu otsustas möödunud aasta juulis, et kui olemasolevast omavalitsuste rahastamisest ülesannete täitmiseks ei piisa, on omavalitsustel võimalik nõuda riigilt halduskohtule esitatud kaebusega lisaraha.

Mullu septembris kinnitasid kõik kolm omavalitsust, et kaaluvad kohtusse pöördumist. Praeguseks pole keegi neist seda veel teinud, kuid Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles ERR-ile, et linnavalitsuses on käimas viimaste numbrite kokkulöömine ning lähiajal saadavad nad riigile nõude, kus paluvad vabatahtlikult täiendavad kulud katta.

"Siis vaatame edasi. Kui riik vabatahtlikult ei hüvita, siis läheme kohtusse," kinnitas Mölder.

Kui suurt summat Tartu riigilt taotleb, ei osanud linnasekretär veel öelda, sest seda praegu alles arvutatakse. Tema sõnul on nõude esitamine nii kaua viibinud seepärast, et hea on seda teha tegelike andmete pinnalt.

"Eelmise aasta lõpus saime rääkida ainult prognoositavatest tuludest ja kuludest, tänasel päeval on lihtsam, kui eelmise aasta eelarve täitmine on selge," tõdes Mölder.

Põlva abivallavanem Koit Nook sõnas, et vald ootab, mida teeb Tartu ega hakka ise riigilt raha nõudmist eest vedama – selleks pole neil ka juriidilist potentsiaali. Tartu samme jälgitakse aga tähelepanelikult.

"Iseenesest on sellel aastal olukord natuke parem. Kui Tartu selle käigu teeb, siis arvutame ja vaatame üle, aga praegu ei ole arvestanud, et peaksime uuesti kohtusse minema," lausus ta.

Nooki sõnul oskab vald praeguseks paremini oma rahasid arvestada, samas on selge, et reformiga ette nähtud plaan arendada lisaks hooldekodudele ka koduhooldust ei ole realistlik, sest kogu raha kulub hooldusteenusele.

"Koduhooldus meil toimib, hästi toimib, aga arendamise poolele, et uusi teenuseid või tehnoloogilisi lahendusi arendada, riigi rahast küll ei jätku," nentis abivallavanem.

Ta lisas, et numbriliselt on tänavune eelarve tehtud nii, et hakkama saada ning miinusega ei ole arvestatud.

Räpina vallavanem Enel Liin ütles, et nemadki teevad arvutusi, kuid pidas enne kõigi asjaolude selgumist ennatlikuks teemat avada. Ta märkis, et riigikontrolli audit ütleb olulise ära: hooldekoduteenuse rahastamine ei ole jätkusuutlik.

Hooldereform jõustus 2023. aasta 1. juulist ja selle eesmärk oli teha hooldekodukoht kättesaadavaks pensioni eest. Riigikontroll leidis veebruari algul avaldatud auditis, et hooldereformi eesmärk tagada inimestele hooldekodukoht keskmise pensioni eest on eest ära libisemas ning hooldekoduteenuse rahastamist tuleks muuta.