Muinsuskaitseamet täpsustas, et uudis teisipäevase kultuurikomisjoni istungi kohta sisaldab eksitavat infot. Uudis kajastas sõnumeid, mida edastasid ERR-ile kultuurikomisjoni liikmed komisjoni istungi otsuste kohta.

"Muinsuskaitseamet on endiselt seisukohal, et Estonia ooperiteatri võimaliku juurdeehitise pärandimõju hinnang on asjakohaselt ja kvaliteetselt koostatud ning see ei vaja sisulist muutmist," sõnas muinsuskaitseameti kommunikatsioonijuht Mari Rebane.

Rebase sõnul nõustusid muinsuskaitseamet ja pärandimõju hinnangu koostaja kultuurikomisjoni ettepanekutega, mis puudutavad pärandimõju dokumendi vormistuslikke täpsustusi ja kolme täiendava huvirühma - Eesti muusikanõukogu, Eesti muusika- ja teatriakadeemia ja Estonia seltsi - kaasamist analüüsile tagasiside andmiseks. Kui huvirühmadelt tuleb ettepanekuid, siis lisatakse need mõjuhinnangusse.

"Pärandimõju hinnang on koostatud vastavalt UNESCO juhistele. Selle fookuses on kavandatava tegevuse mõju hindamine muinsuskaitselistele väärtustele ehk maailmapärandi nimekirja kuuluvale Tallinna vanalinnale. Seetõttu on analüüsi koostanud arhitektuuriajaloolane ning koostamist on nõustanud muinsuskaitse ja UNESCO-ga seotud valdkonna eksperdid, teisi huvitatud osapooli kaasati eelmise aasta sügisel, mil küsiti pärandimõju hindamise mustandile erinevate osapoolte arvamusi ja ettepanekuid, sealhulgas rahvusooper Estonialt," rääkis Rebane.

Pärandimõju hinnangu koostaja on hinnangut vastavalt laekunud ettepanekutele tänaseks täiendanud.

Amet täpsustas ka, et toetab ooperiteatrile juurdeehitise kavandamist, kuid mahus, mis tagab 1997. aastal maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinna väärtuste säilimist ning riigina võetud kohustuste täitmist. Neid väärtuseid analüüsides ja lähtudes kehtivast seadusandlusest, on amet pidanud võimalikuks teatrihoone laiendamist kuni 33 protsenti olemasolevast mahust.

"On tõsi, et kultuurikomisjoni koosolekul keskenduti peamiselt küsimusele, millal on õige hetk pärandimõju hinnang UNESCO-le ära saata. Kultuurikomisjon soovib, et eelnevalt korraldataks visioonikonkurss ning seejärel saadaks muinsuskaitseamet pärandimõju hinnangu UNESCO-le koos konkursi visuaalse materjaliga. Muinsuskaitseamet sellega ei nõustu, sest UNESCO konventsiooni rakendusjuhised ja pärandimõju hindamise juhis näevad ette, et UNESCO analüüsi läbinud pärandimõju hinnangu tulemustega tuleb arvestada kogu planeerimise- ja otsustusprotsessis ning seetõttu tuleb see koostada ja esitada võimalikult varases staadiumis," selgitas Rebane.

Ameti hinnangul ei saa visioonikonkurssi korraldada ilma muinsuskaitselisi piiranguid arvestamata ning omamata UNESCO tagasisidet kavandatavale juurdeehitisele Estonia ooperiteatri soovitud mahus. Seetõttu pole alust pärandimõju hinnangu esitamisega viivitada, lisas Rebane.

Riigikogu kultuurikomisjon jõudis teisipäevasel istungil otsusele, et koos Estonia teatri juurdeehitise muinsuskaitselise mõjuhinnanguga tuleks teha ka visioonikonkurss ja saata mõjuhinnang UNESCO-le koos visioonidega. Komisjoni sõnul oli ka muinsuskaitse nõus, et mõjuhinnang vajab täiendust ja paremaks tegemist.

Estonia paikneb vanalinna muinsuskaitsealal, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Muinsuskaitseamet tellis juurdeehitisele mõjuhinnangu ja selle koostas arhitektuuriajaloolane Triin Ojari.

Riigikogu kultuurikomisjon polnud mõjuhinnanguga rahul ja ütles juba mullu, et muinsuskaitseamet peab tellima uue Estonia teatrihoone juurdeehitise pärandi mõjuanalüüsi.