Tallinna linnaplaneerimise amet: Estonia kavand oligi ühekülgne

Tallinna linnaplaneerimise amet (TLPA) ei nõustu linna õigusteenistuse memoga, mis leidis, et amet tegi Estonia teatri juurdeehitise eritingimusi tagasi lükates liiga kaugeleulatuvaid järeldusi. TLPA kinnitusel oli teatri esitatud kavand kaldu vaid juurdeehitust toetavate argumentide poole ning amet pidigi lähtuma juba kehtivatest muinsuskaitsenõuetest.
Septembri keskel jõudis avalikkuseni Tallinna linna õigusteenistuse 18-leheküljeline memo, milles analüüsiti linnaplaneerimise ameti 21. augusti otsust jätta kooskõlastamata Estonia juurdeehitise muinsuskaitse eritingimused Uue turu platsil.
Kuigi õigusteenistus leidis, et ametil oli puuduliku dokumendi tõttu õigus kooskõlastusest keelduda, heideti ametile ette liigset resoluutsust. Tallinna linna juristide hinnangul ei oleks tohtinud väidetavalt kõlbmatu sisendi pealt teha lõplikku järeldust, et suuremahuline juurdeehitus Uue turu suunal on põhimõtteliselt ja kõigis võimalikes lahendustes välistatud.
TLPA on koostanud õigusteenistuse memole põhjaliku vastulause, milles lükatati juristide kriitika punkthaaval tagasi.
Kavand esindas vaid teatri soove
Ameti hinnangul eksib õigusteenistus juba vaidlusaluse otsuse õigusliku iseloomu määratlemisel. Ameti selgitusel ei ole eritingimuste kooskõlastamata jätmine pelgalt menetlustoiming, vaid õiguslikult siduv haldusakt, mis kujundab tulevikuks siduvad tingimused.
Amet lükkas tagasi ka õigusteenistuse kriitika otsuse sisu osas, rõhutades, et teatri esitatud dokumendis puudus erapooletu ja tasakaalustatud analüüs. Ameti kinnitusel pandi kavandisse kirja üksnes need seisukohad ja järeldused, mis toetasid kavandatava juurdeehitise lubatavust. "Haldusorgan ei saa lähtuda ainult pöörduja soovidest ja ühekülgsetest põhjendustest," seisab ameti vastulauses.
Kui õigusteenistus pakkus lahendusena, et vaidlustamise asemel võiks Estonia esitada lihtsalt uued täpsustatud eritingimused, siis TLPA hoiatas, et uues kavandis ei saa enam korrata mitte ühtegi seisukohta ega põhjendust, mis on augustikuises otsuses juba tagasi lükatud – vastasel juhul jäetakse need lihtsalt läbi vaatamata.
Amet: me pole välistanud alternatiivseid asukohti
Kõige teravamalt vaidleb TLPA vastu õigusteenistuse väitele, justkui oleks amet teinud otsuse kogu Estonia juurdeehituse üldise perspektiivi kohta. Amet kinnitab, et nende otsus piirneb konkreetselt esitatud planeeringulahendusega Uue turu suunal.
Amet toob välja, et nende otsuses on jaatatud alternatiive ja arutatud teisi lahendusi, näiteks juurdeehitise Teatri väljakule ehitamist või isegi ülikooli magistritöös pakutud Solarise keskuse ümberehitamist.
Lisaks rõhutab TLPA, et nad on seotud muinsuskaitseameti poolt juba väljastatud eritingimustega, mis kohustavad muuhulgas säilitama hoone tagafassaadi. Nii kaua, kuni need tingimused kehtivad, polegi ameti sõnul võimalik teha muud järeldust, kui et Estonia poolt kavandis soovitu (mis fassaadi lõhuks) pole võimalik.
Samuti juhib TLPA tähelepanu, et planeerimisametil puudub igasugune pädevus otsustada riikliku looduskaitse all oleva Tammsaare pargi piiride muutmise või linna maa (Uue turu kinnistu) teatri kasutusse andmise üle. "See oleks välispädevuse viga, millega kaasneks otsustuse tühisus," kirjutas amet.
Vaidlus eksperdi sõltumatuse üle
TLPA lükkab ümber ka õigusteenistuse hinnangud pärandimõju hinnangu koostanud eksperdi sõltumatusele. Amet selgitab, et sõltumatu ekspertiis telliti UNESCO reeglite alusel, mitte muinsuskaitseameti siseselt oma seisukohtade õigustamiseks. "See oli rahvusvahelise muinsuskaitseorganisatsiooni ICOMOS Eesti esindajatega koostöös tellitud analüüs," teatas amet.
Asjaolu, et pärandimõju hinnangu koostaja võeti hiljem linnaplaneerimise ametisse tööle, ei muuda ameti kinnitusel fakti, et eksperdina tegutses ta varasemalt sõltumatult.
"Kui pärandimõju hinnangu koostaja võeti TLPA-sse tööle, aktsepteeriti teadmist, et ta on sisuliselt lõpetamas mõjuhinnangu koostamist, ning et selles UNESCO funktsioonis on ta sõltumatu. TLPA ei mõjutanud ühelgi viisil eksperdi tegevust," kinnitab amet.
Ameti sõnul on erinevad hinnangud alati võimalikud, kuid praegusel juhul, kooskõlastuse andmata jätmisel, ei ole pärandimõju hinnang mitte ainus, vaid seal on kajastatud erinevad hinnangud ja järeldused, mida on eri eksperdid andnud varem korduvalt.
Samas on ameti hinnangul Estonia poolse kavandi koostaja nägemused suures osas tema enda subjektiivsed hinnangud ja tema järeldused polnud suures osas tõenduspõhised.
"Need olid esitatud isikliku subjektiivse arvamusena: Alar Kotli fassaad on stalinistlik jäänuk, mis tänasesse päeva ei sobi või olulist kaitstavat arheoloogilist pärandit pole," lisas amet.
TLPA vaidles vastu ka õigusteenistuse hinnangule, nagu poleks Estonia teatri kavandi koostajatele antud piisavalt võimalusi esitatud dokumenti täiendada ja parandada.
Amet: tegime Estoniaga koostööd
Amet tegi enda hinnangul teatriga tegelikult palju koostööd: "Nii ulatuslikku koostööd ja korduvat ärakuulamist, nagu tehti Estonia kooskõlastuse üle otsustamisel, ei tehta tavapäraselt teistel juhtumitel."
"Kuna määruse järgi tuleb kooskõlastus anda või sellest keelduda reeglina ühe kuu jooksul, valis amet ajakuluka kirjaliku suhtlusvormi asemel otstarbekama menetlusviisi ehk kavandi koostajale ja ROEle [Rahvusooper Estoniale - toim.] anti võimalus osaleda ekspertide aruteludel ning kohe kõrvaldada puudused, millele juhiti tähelepanu," selgitas amet.
Samas nenditakse, et polnud mõtet nõuda vigade parandamist paberil, kui oli ilmselge, et põhimõttelisi vastuolusid nagunii kõrvaldada ei saa.
"Lisaks oleks usaldust kuritarvitav anda võimalus vormiliste ja sisuliste puuduste kõrvaldamiseks, kui on teada, et need pole määravas osas kõrvaldatavad," lisas amet.
Rahvusooper Estonia esitas tänavu 22. juunil Tallinna linnaplaneerimise ametile kooskõlastamiseks eritingimused, mille eesmärk oli võimaldada Estonia teatri olemasolevale hoonele kaasaegse saaliga uus saalikorpus Uue turu alal.
Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Carolin Pihlap jättis 21. augustil eritingimused kooskõlastamata, kuna need ei taga muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimist või vaadeldavust, ei täida kaitsevööndi eesmärke ning ei vasta nõutud sisule ja vormile.
Septembri keskel kinnitas Estonia teatri juht Ott Maaten ERR-ile, et teater vaidlustab Tallinna linnaplaneerimise ameti otsuse kohtus. Maateni sõnul on Tallinna muinsuskaitseameti otsuses küsitavusi ning teater soovib kohtult eelkõige selgust ja et linn esitatud dokumendi ümber vaataks.
Loe TLPA seisukohti täismahus:
Toimetaja: Mari Peegel











