Karistuse kandmise algus on eelmise aasta 9. märts.

Kohus leidis, et lapse lämmatamine ja nabanööri platsenta küljest rebimine oli Kuusemaa teadlik tegevus. Samuti ei leidnud tõendamist, et koer oleks rebinud lapse Kuusemaa käest.

Kriminaalasi paragrahv 148 järgi lõpetatakse, kuna lapse surmast mitteteavitamine vastab väärteo tunnustele. Kohus saadab selle osas materjalid politseile väärteo alustamiseks.

Kuusemaa ütles, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ta ei nõustu sellega.

Kohtuotsus ei ole jõustunud. Kuusemaa ja tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul.

Kaitsja Robert Sarv on rahul, et kohus nõustus, et laiba rüvetamine ei leidnud tõestust. Otsuse kaebavad nad edasi ringkonnakohtusse. Sarv ütles ERR-ile, et ta ei mõista, miks määrati lapse tapmise eest kohtupraktikast 300 protsenti rangem karistus.

Sarv ütles, et kommenteerib otsust täpsemalt siis, kui on kohtuotsusega lähemalt tutvunud. "Mäng läheb edasi ja mäng käib võidu peale," ütles Sarv ERR-ile.

"Meediakajastus ja surve tekitasid karmi karistuse. Otsus on tehtud inimestele ja ei lähtu senisest kohtupraktikast," lisas Sarv.

Prokurör: mõistetud on raske karistus, nagu prokuratuur ka nõudis

"Prokuratuur jäi otsusega rahule eeskätt selles osas, et kohus tunnistas süüdistatava süüdi oma vastsündinud lapse tapmises ja mõistis talle täpselt sellise karistuse, mida prokuratuur oli ka küsinud," ütles prokurör Eliisa Sommer.  

"Mis puudutab kohtu otsust süüdistuse teise osa kohta, mis puudutab lapse laiba rüvetamist, siis otsustab prokuratuur peale täispika kohtuotsusega tutvumist, kas kohtu otsus edasi kaevata või mitte," sõnas Sommer.

"See on selle paragrahvi järgi raske karistus, sest seadus lubab maksimaalset vanglakaristust viis aastat. Keskmiseks määraks võetakse kaks ja pool aastat ja siin on sellest määrast liigutud kõrgemale," sõnas Sommer.

Kohus: Kuusemaa tegu iseloomustas külm kalkuleeritus

Kuusemaa peab tasuma riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 17 707,86 eurot. Menetluskulu summas 8307,70 eurot (laibarüvetamise süüdistusega seotud ekspertiisid ja prokuröri ettepanekuga riigi kanda jätta ekspertiisid) jättis kohus riigi kanda.

Süüdistuse järgi põhjustas Kuusemaa kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, kuid mitte varem kui 4. veebruaril 2024. aastal kell 20 ja mitte hiljem kui 5. veebruaril 2024 kell 11 oma vastsündinud lapse surma.

Samuti süüdistati naist laiba rüvetamises, mis seisnes selles, et ta ei teavitanud kedagi vastsündinu surmast, viis alasti surnukeha koos kilekotiga põllule, kust surnukeha leidis 5. veebruari ennelõunal sama küla majapidamisest pärit koer. Süüdistuses heidetakse Kuusemaale ette surnukeha üldtunnustatud tavadele mittevastavat kohtlemist.

Kohtus uuritud DNA ekspertiisiaktid kogumis tõendavad, et surnud vastsündinud poisslapse bioloogiline ema on Kuusemaa. Kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt sündis poisslaps elusana ajalisena, peale sündi hingas ning suri lühikest aega pärast sündi. Kohtus Kuusemaa talle esitatud süüdistuse kohta ütlusi ei andnud.

Kohtulikul uurimisel oli üks vaidlusalune küsimus lapse surma põhjus.

Nimelt tõstatas kaitsja surma põhjuse erinevaid verisoone, mh on tõstatatud versioon, et vastsündinu tappis koer. Kohus leidis uuritud tõendite alusel, et Kuusemaa rebis oma vastsündinu lapse nabanööri platsenta küljest, põhjustades sellega lapsele verekaotuse ning sulges lapse õhuruumi, põhjustades sellega lapsele hingamispuudulikkuse.

Eeltoodud Kuusemaa teod põhjustasid vastsündinu surma mõne minuti jooksul, kusjuures mõlemad teod ka eraldi oleks lapse surma põhjustanud.

Kohtus uuritud tõendid lükkavad ümber versiooni, mille kohaselt võinuks koer lapse tappa. Ekspert selgitas, et nabanöör oli rebitud – nabanööri ots oli põiki läbitud hästi sakiliste servadega tõenäoliselt mitte kõige teravama esemega, aga võimalik on mingisugune nüri lõikevahend.

Ekspertarvamuse kohaselt olid koera tekitatud vigastused lapsel surmajärgsed.

Kohtulikul uurimisel oli teine vaidlusalune küsimus, kas Kuusemaa teadis enda rasedusest või mitte. Kohus leidis, et Kuusemaale etteheidetud oma lapse tapmise süüdistuse puhul ei ole oluline, kas naine teadis oma rasedusest või mitte. Oma vastsündinud lapse tapmine on ka siis kuritegu, kui naine ei teadnud oma rasedusest. Samas seda, et ta rasedusest teadis, vähemalt raseduse lõppfaasis alates 21. detsembrist 2023. aastal, kinnitavad tema otsingud internetis.

Kokkuvõtvalt leidis kohus, et Kuusemaa teo eelne ja järgne käitumine ning väline teopilt kogumis kinnitavad, et ta eesmärk oli vastsündinud lapse surm ehk tegemist oli kavatsetult toimepandud tapmisega. Ta hoidis nii rasedust kui ka sünnitust saladuses, suutis iseseisvalt sünnitada, ei kutsunud endale sünnitusvaludes kiirabi, tekitas lapsele vahetult peale sündi vigastused, mis põhjustasid vastsündinu surma mõne minuti jooksul peale sündi ning järgnevatel päevadel pärast lapse surma suutis käituda täiesti tavapäraselt – lausa nii tavapäraselt, et ükski pereliige isegi mitte tagantjärele ei suutnud aru saada ega uskuda, et ta sünnitas ja lapse peale sündi tappis.

Kohus leidis, et Eestist lahkumine ja Kuusemaa kõnedes avaldatu kinnitavad, et ta tegutses sihikindlat selleks, et vastutusest toimepandud kuriteo eest vabaneda.

Karistuse mõistmisel hindas kohus Kuusemaa süü suurust. Kuusemaa süüd suurendab lapse tapmine mitme osateoga. Lisaks surma põhjustamisele põhjustas Kuusemaa lapsele ka mitmeid mitteeluohtlikke vigastusi, mis samuti suurendab süüd.

Naine pani teo toime kavatsetult. Kohus asus seisukohale, et Kuusemaa tegu iseloomustab äärmiselt külm kalkuleeritus, mida näitab tema teo eelne ja järgne käitumine. Kohtus uuritud tõendid ei näita, et Kuusemaal oleks sünnitus põhjustanud erilise emotsionaalse pingeseisundi. Kõik eelkirjeldatu näitab, et Kairi Kuusemaa süü on suur.

Laibarüvetamise süüdistuse osas lõpetas kohus menetluse, kuna leidis, et eksperdi arvamus ja lapse välimus kinnitavad, et enne seda, kui koer lapse talu hoovi tõi, oli laps maetud ja matmiskohast üles kaevatud.

Ekspert on andnud arvamuse, et lapse mullaga määrdumine on seotud lapse surmajärgse matmisega ja lapse surmajärgsed vigastused, marrasnaha vigastused on saadud tõenäoliselt lapse leidmisel ja välja kaevamisel matmiskohast looma küünistega kraapimisest kui ka lapse tassimisest.

Kohus märkis, et see põld, millelt leiti kilekotid ja mis on sarnased surnukehalt võetud mullaprooviga, ei olnud üles küntud. Seega lihtsalt lapse viimisel sellele põllule ei oleks saanud olla lapse surnukeha nii mullane, nagu ta leidmisel oli. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kus lapse matmiskoht oli ja kuidas surnukeha oli maetud.

Süüdistuses heidetakse Kuusemaale ette surnukeha üldtunnustatud tavadele mittevastavat kohtlemist, ei heideta ette lapse matmist üldtunnustatud tavadele mittevastavalt.

Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kohtule esitatud tõenditega ei ole see süüdistus tõendamist leidnud.