"Kliimaministeeriumist on välja jagatud ebakorrektne materjal, see ei ole ega ole olnud valitsuse ega koalitsiooni otsuste aluseks. Korrektne arvutuskäik ja alused on valitsusele esitatud eelnõu seletuskirjas ja on ka varem olnud valitsusele esitatud kliimaministeeriumi energeetikaosakonna poolt," ütles Alender kirjalikus kommentaaris.

"Korrektsed arvutused, mille alusel põhimõttelisi otsuseid teeme, on sündinud kliimaministeeriumi energeetikaosakonna ekspertide poolt, kasutades Eleringi tellitud analüüsi, audiitorfirma Aurora alusandmeid ja Taltechi arvutusi," lisas minister. "Vabandan, et kliimaministeeriumi poolt saadeti välja ekslikud andmed."

Samas nii-öelda õigeid andmeid kliimaministeerium avaldama ei soostunud.

"Otsuste langetamiseks ja debati aluseks valitsuses on olemas põhjalikud arvutused, mis on juba viidatud Eleringi poolt tellitud, kuid on kaitstud konfidentsiaalsuslepinguga. Palun Eleringil välja selgitada, kas saame need eeldused täismahus avaldada. Kui ei saa, siis koostame täiendava analüüsi, mida saab täismahus avaldada," märkis Alender.

Peale uudise ilmumist saatis kliimaministeerium täienduse, et on siiski otsustanud mingis mahus andmeid ka avalikkusega jagada.

"Osa Eleringi tellitud uuringust on tõesti konfidentsiaalne. Seaduserikkumise vältimiseks katab Elering ära konfidentsiaalsed andmed ja seejärel jagab kliimaministeerium analüüsi avalikkusega hiljemalt esmaspäeval," lisas Alender.

Oma pöördumise saatis kliimaminister peale seda, kui ERR avaldas artikli, kus kliimaministeeriumi memost lähtus, et valitsuskoalitsiooni poliitikud on avalikkust eksitanud, rääkides tuuleparkide toetamisel oluliselt langevast elektrihinnast.

Artiklis ja kliimaministeeriumi memos oli toodud, et varem räägitud 14,9-sendine elektri lõpphind kilovatt-tunni kohta 2035. aastal on saadav vaid olukorras, kus lisaks valmib mahukalt ilma toetusteta tuult ja Eesti-Soome kolmas mereühendus Estlink 3 ning Läti-Eesti neljas mereühendus.

Arvestades vaid valitsuse plaanitud kuni 2,84 miljardi euro suurust tuuleparkide toetusskeemi, oleks elektri hinnalangus 0,4 senti kilovatt-tunnist ja summaarne ühiskondlik elektrihinna langus ei kataks tuuleparkidele makstavat toetust.

Minister Alender soovis selle peale rõhutada, et välisühendused ehitatakse välisvahenditest ja Eleringi kogutud ülekoormustasust. "Energeetikaanalüüs eeldab korrektselt, et välisühendused, näiteks Estlink 3 rajatakse ülekoormustasust ja välisvahenditest. See on ka valitsusele antud info aluseks. Väita, et seda arvesse pole võetud, on jama ja eksitav," kirjutas Alender.

Lisaks ütles kliimaminister, et elektritootmist ehitatakse Eestisse juurde rohkem, kui riik toetab. "Energiavõimsusi rajatakse alati rohkem, kui mistahes vähempakkumine katta suudab. Täna on juba turul salvestust ja rajamisel Mandri-Euroopa suurim salvestuspark, turu vastu," märkis Alender.

Kuigi Alender ütles, et memos toodud andmed on valed, kordas ta selles toodud elektri börsihinda 4,9 senti kilovatt-tunni eest. (Mitte segi ajada elektri lõpphinnaga, mis on oluliselt kõrgem.)

"Prognoositav elektri keskmine börsihind tuleb Eleringi tellitud 2035. aastaks alla 5,5 sendile kilovatt-tunni kohta, kui teeme vähempakkumised ja 4,9 sendini kilovatt-tunnikohta, kui rajame ka Estlink 3. Kui me neid asju ei tee, jääb hind umbes 8 senti kilovatt-tunni kohta," märkis Alender.