Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2024. aastal 3,9 miljardi euro eest: hooneid 2,4 miljardi ja rajatisi 1,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2023. aastaga ehitati hooneid üheksa protsenti ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud) kaks protsenti vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõdes, et ehitusmahud kahanesid kolmandat aastat järjest.

"Kohaliku ehitusturu madalseis on tingitud eelkõige hooneehitusmahtude vähenemisest. Hoonete ehitus on kahanenud juba 2022. aasta teisest kvartalist, rajatiste ehitamine aga hakkas vähenema 2024. aasta teisest poolest," ütles Sinisaar.

Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud suurenesid 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes viis protsenti. "Sealsed mahud on samuti põhiliselt mõjutatud hooneehitustöödest. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli mullu seitse protsenti," lisas Sinisaar.

Ehitisregistri andmetel lubati eelmisel aastal kasutusse 5815 uut eluruumi ehk ligi kolmandiku võrra vähem kui 2023. aastal.

Suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, millest populaarseim oli jätkuvalt kolme- kuni viiekorruseline korterelamu. Enim on vastvalminud eluruumide hulgas neljatoalisi, järgnevad kahe- ja kolmetoalised. Uus eluruum oli keskmiselt 93 ruutmeetrit suur. Enamik valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa

Nõudlus uute eluruumide järele vähenes neljandat aastat järjest. Ehitusluba väljastati 2024. aastal 4973 eluruumi ehitamiseks, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta varem. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Eelmisel aastal lubati kasutusse 1108 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 832 500 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, tööstus- ja kaubandushoonete pinda. Võrreldes aasta varasemaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.