Kui maailm on rahutu, peame meie säilitama rahu. Oleme eestlastena rasketel aegadel alati suutnud säilitada põhjamaise tasakaalukuse ja hoida ühte. See on meie tugevus rahvana ja see on meie tugevus riigina.

Kui alles loodud Eesti riik pidas võitlust oma vabaduse eest, teadsime, et meie iseotsustamist hävitada sooviv Venemaa on meist suurem ja võimsam. Ent meil oli rahva tugev kaitsetahe. Meil olid liitlased ja me olime targemad kui meie vastane. Täna asetame kõigi Eesti inimeste nimel meie langenud kangelastele mälestuspärjad. See on austus neile, kes on andnud eri aegadel oma elu Eesti vabaduse eest.

See on sümboolselt pärg ka Ukraina langenud kangelastele, sest ka nemad on andnud oma elu võitluses punaterroriga, kes alustas täpselt kolm aastat tagasi täiemahulist agressioonisõda, et võtta ukrainlastelt iseotsustamine, hävitada riik ja muuta laiemalt julgeoleku tasakaalu Euroopas. Kuigi agressor pole saavutanud mitte ühtegi strateegilist eesmärki, oleme viimastel päevadel jõudnud seisu, kus kõikuma on löödud nii ukrainlaste kui ka liitlaste kindlustunne.

24. veebruaril 1993 ütles president Lennart Meri oma esimeses aastapäevakõnes nõnda: "Ma pöördun Eesti rahva poole hoiatavate sõnadega: "Kahetsusväärsel kombel on meie naaberriigi demokraatlikud ümberkorraldused taganemas uue agressiivse, neokolonialismile orienteeritud välispoliitilise kontseptsiooni ees."

President Meri möönis, et need ideed idanesid tol ajal vaid vene ekstremistide peas, kuid hoiatas seejärel: "Ärge suhtuge sellesse üleolevalt, nagu me kõik kunagi suhtusime üleolevalt "Mein Kampfi" ideedesse: "Mein Kampf" sai legitiimsuse Münchenis ja teostas end Coventrys ja Pariisis, El-Alameinis ja Stalingradis, Monte Cassinos ja Ardennides."

Kuigi nendest sõnadest on möödas juba 32 aastat, on need enam kui aktuaalsed just nüüd ja praegu. Arengud maailmas näitavad, kui habras on demokraatia sellisena, nagu meie seda mõistame. Ning kui habras on rahu. Sest diktaatorid kahjuks armastavad sõdu.

Olgu veelkord kinnitatud, et Eesti ei tunnusta kunagi tankide ja rakettide abil nihutatud piire ning Eesti aitab ukrainlastel võidelda oma maa ja rahva eest, sest väärtused, mille eest võitleb praegu Ukraina, on otseselt seotud ka meie väärtuste ja vabadustega.

Hirm on halb abimees, see halvab. Me ei saa alluda hirmule ega diktatuurile. On meie ühine vastutus hoida keerulistel aegadel kokku. Meie vabaduse vundament on rahva üksmeelne tahe ennast ja oma vabadust kaitsta.

Rahvas peab teadma, et tema riik hingab temaga samas rütmis. Riik, mis koondab igaühe tugevuse just sinna, kus iga okas loeb ja kus iga okas annab suurima lisandväärtuse vabaduse kaitseks. Olgu selleks panus kaitseväelasena, kaitseliitlasena, politseinikuna, päästjana, arstina või hoopis külas kogukonnaliikumise aktivistina.

Igaühel meist on oma roll vabaduse hoidmisel. Nagu oli ja on ka meie liitlastel. Me ei ole üksi, rääkigu agressorriigi propaganda mis tahes. Me oleme Euroopas üksteise eest väljas ja see on meie trump: erinevad rahvad ja erinevad riigid seismas ühiste väärtuste ning vabaduste eest.

Võtkem see hetk ja unustagem eestlasele omane tagasihoidlikkus. Tunnustagem üheskoos oma riigi arengut ja seda, et oleme kõik omal moel sellele arengule kaasa aidanud. Meil on väga, väga palju, mis meid liidab ja kelle üle uhkust tunda. Olgu selleks iluuisutamine ja värske Euroopa meister Niina Petrõkina või vigastatud sõjameeste mängud Invictus ja sealt kuldmedalid toonud mehed: vanemveebel Rasmus Penno, kes võitis kulla istesuusatamises, ja veteran Ardo Huul, kes võitis kulla lumelauaslaalomis. Või meie rikkalik kultuur, mille elutööpreemiad pälvisid sel aastal Doris Kareva, Peeter Simm ja Tõnu Kaljuste.

Meil on, mille üle uhke olla, aga kõigil meil on ka au ja kohustus selle kauni maa vabaduse eest seista ja ning iseotsustamist hoida, sest see imekaunis Põhjamaine tükikene maad on eestlaste päris kodu olnud juba enam 10 000 aastat. Just sellepärast kannabki iga põlispuu, jõekäär, metsatukk ja heinamaa oma nime. Just sellepärast ongi see maa meile nii igiomane.

Palju õnne, armas kodumaa! Hoidkem Eestit!