Eesti Vabariigi 107. sünnipäeva tähistamine algas Narva linnuses riigilipu heiskamise tseremooniaga juba kell 7.18.

Narvas tõuseb päike kõige varem, seepärast saavad Narva elanikud Eestit sünnipäeva puhul esimesena tervitada.

Jõhvi muusikaväljakul toimus umbes 700 inimese osalusel liputseremoonia kolmandat korda ja seal heisati lipp kell 7.22. Muusikaväljakult liiguti vabadussõja ausamba juurde.

Riigilipu heiskamise tseremoonial esinesid kohalike koolide lauljad ja tantsijad ning rahvatantsurühm Gevi.

Pärast lipuheiskamise tseremooniat toimus ühine jalutuskäik vabadussõjas langenute mälestuse austamiseks.

Narvas asetati pärjad Narva Garnisoni kalmistul.

Kohtla-Järvel asetati pärjad vanalinnas asuva Vabadussõja Järve küla lahingu mälestussamba jalamile. Peeti kõnesid, mängis linnaorkester ja Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad lasid aupauke.

Alutaguse vallas toimusid pidulikud üritused erinevates kohtades. Valla keskuses Iisakus peeti pidu Alutaguse vabadusvõitlejatele pühendatud mälestusmärgi juures.

Kuressaares sai juba 23. veebruari õhtul osaleda riigi sünnipäevaks loodud valgusetendusel "Sinimustvalge silmapiir". Kolme etendust käis valla hinnangul vaatamas kokku ligi 10 000 inimest. Traditsiooniliselt algas vabariigi aastapäeva hommik riigilipu heiskamisega lossitorni. Hiljem peeti kõnekoosolek ja asetati pärjad Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile.

Tartus tähistati Eesti Vabariigi sünnipäeva tähetorni juures Eesti lipu austamise tseremooniaga. Raekoja platsil sai tutvuda ka Kaitseliidu tehnika- ja relvadega, samuti politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ning vanglateenistuse tehnika ja tööga.

Võrumaal Obinitsas toimunud paraadil osalesid Kaitseliidu ratsaüksus, Kaitseliidu Võrumaa maleva Rõuge-Vastseliina üksikkompanii, noorkotkad ja kodutütred, vabatahtlikud päästjad, koos politseinike ja piirivalvuritega, ka liitlased ning kohalikud elanikud.

Põlvas tähistati vabariigi aastapäeva piduliku jalutuskäiguga mööda kesktänavat. Puhkpilliorkestri rütmigrupi saatel koguneti Vabadussamba juurde, kus peeti pidupäevakõned ning mille jalamile asetati pärjad vabadusvõitluses langenute mälestuseks.

"See rahvahulk, kes oli täna rivis ja kes olid tänavatel, oli kindlasti kõige suurem, mis selle Eesti riigi ajal Põlvas toimunud on," ütles Kaitseliidu Põlva malevkonna pealik Jaano Mägi.