Küllastumise vältimiseks ei tee ma emakeelepäeval kommentaari eesti keelest. Panin aga pealkirjaks Viivi Luige mitte ainult hästi sõnastatud, vaid ka sügavmõttelise lause: "Oma aja hullust on raske ära tunda".

Just nii see on. Mäletan ammust vestlust emaga, kellelt küsisin, et miks nii vähesed Eestis said 1939. aastal aru, et midagi tõsist võib juhtuda. Ema ütles, et ta oli vabas Eestis kasvanud vaba 18-aastane laps ja talle ei tulnud pähegi, et maailm võib nii raisku minna. Tema arvates kaob 20 aastaga noortel hirm ära ja kõik tundub jääv. "Olin lihtsalt naiivne," ütles ta.

Poliitilise olukorra hindamisel eksimine on pigem reegel kui erand. Paar kuud enne Talvesõda kirjutas Soome majandusminister Väino Tanner president Juho Kusti Paasikivile, et see laseks kaitsevägede juhataja Carl Gustaf Mannerheimi lahti, kuna see ennustab sõda. "Maailm ei saa nii hulluks minna!" Aga läks.

Veel mõned kuud enne Berliini müüri langemist ei uskunud ei Mihhail Gorbatšov ega Saksamaa kantsler Helmut Kohl, et Saksamaa ühinemine võiks lähikümnenditel võimalik olla. Mõlemad eksisid võimsalt. Vladimir Putini plaanide ja iseloomu hindamisel on enamik Euroopa ja maailma poliitikuid eksinud lausa majesteetlikult.

Seetõttu on hea küsimus, et kas me praeguse aja hullusele pihta saame. Ma pole kindel. Suur osa kaasaja analüüse puudutab Donald Trumpi ütlusi, tegevust ja plaane. Ta on ju lühikese ajaga keeranud sõlme senised ettekujutused diplomaatiast ja suhetest.

Ma pakun välja ühe teoreetilise variandi, kuidas selgitada Donald Trumpi veidrana tunduvat suhtlemist. Tema juttu on analüüsitud ja ei väsita imestamast, kuidas ta täna eitab seda, mida rääkis üleeile, ja vastupidi. Seejuures mõlemal korral ta ise usub, et sel päeval on tal õigus. Ja väga paljudele see meeldib.

Kui lähemalt vaadata, siis kommunikatsioonistrateegia, mida ta rakendab, on maailmale tuntud juba ligi sada aastat. Autoriks on loomulikult Hitleri propagandaminister Joseph Goebbels. Seda rakendatakse paljudes riikides, ka meil.

Meetod koosneb neljast punktist. Alguses tuleb valida ühetüübiline grupp, kes on meie hädades süüdi. Goebbelsil olid need juudid, sõltuvalt olukorrast võivad need olla ka näiteks mustlased või homoseksuaalid. Trumpil ja paljudes riikides on need migrandid. On meilgi olnud.

Teine etapp on väga aktiivne. Seda gruppi tuleb teravalt rünnata, värvikalt ja emotsionaalselt, tihti traditsioonilisi moraalseid norme ületades. Keel peab olema lihtne, tuleb olla hästi pahane, kasutada palju kordusi. Kõik peavad saama selgeks, et kui neid ei oleks, oleks parem. Osale inimestele see hästi meeldib, sest jätab mulje tugevast käest.

Aga sellest ei pruugi piisata. Lisada tuleb tegevuspropaganda. Mundrid, särgid, embleemid ja värvid on tähtsad. Trumpil on see kirgaspunane. Paljudes riikides on efektiivsed tõrvikurongkäigud, seal on sihtgrupp eelkõige mehed, kes mundris ja kambas tunnevad ennast mehisena.

Neljas punkt on keeruline, Trump ei ole selles õnnestunud ja edu pole olnud ka Eestis. Oleks vaja saada kultuurieliidi toetus. Selleks tuleks äkilise kommunikatsiooni taset ajutiselt langetada ja näida mõistlikuna. Eesmärk on, et vasakpoolne kultuurirahvas ütleks, et: "Nad räägivad küll hullusi, aga paljudes punktides on neil ju õigus!". Ja annaksid oma hääle.

Kultuuriinimeste vastuseis on Trumpi suur probleem, kuna tema ja Elon Muskiga on ennast väga raske samastada. Suur osa tippstaare on lausa raevukad Trumpi-vastased.

Putin väänab Venemaa kultuurirahva ära hirmu, ähvardamise, kinnivõtmise ja väljasaatmisega. Ameerikas tema meetodid õnneks rakendatavad ei ole.

Nagu näete, võib ka näilises aja hulluses olla teinekord mingi süsteem. Kas sellest arusaamine midagi aitab, ei julge öelda. Aeg on ju praegu nagu kaleidoskoopi vaatamine, et väike pööre ja pilt on uus.

Lõpetuseks esitan küsimuse, mida olen kohanud mitmes artiklis, esitanud ka ise, ja mis hästi kirjeldab veidrat aega. Kuidas on võimalik, et 500-miljoniline Euroopa palub sõjalist abi 300-miljoniliselt USA-lt kaitseks 130-miljonilise Venemaa vastu, mille SKP on kümme korda väiksem kui Euroopal ja mis ise on püsti hädas 30-miljonilise Ukrainaga? Müstika, eks ju. Äkki keegi teist oskab vastata?

Viivi Luigel on õigus. "Oma aja hullust on raske ära tunda."

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.