Saksa analüütik: sisseränne pole valijatele kõige olulisem teema

Saksa valijatele olulised teemad on majanduslik ebakindlus, paremäärmusluse tõus, välisjulgeolek ja vähemal määral ka migratsioon, ütles uuringufirma Forsa tegevjuht Peter Matuschek. USA juhtide sekkumine valimistesse oli sakslastele vastukarva ja 75 protsenti sakslastest ei pea USA-d enam usaldusväärseks partneriks.
Mis on olnud Saksa valijatele kõige olulisemad teemad enne valimisi?
Meie oleme oma küsitlustes näinud, et kõige tähtsam teema on demokraatia kaitsmine ja parempoolse äärmusluse tõus, siis majandus ja ebakindlus majandusolukorra suhtes, välisjulgeolek ja sõda Ukrainas loomulikult. Migratsioon, mis on paljude poliitikute jaoks praegu suur teema, ei ole kõige olulisem teema valijatele.
Samas vaadates Deutschland Trendi, siis seal oli migratsiooni teema tipus.
Kui meie küsime inimestelt, mis on kõige olulisemad teemad oma hääle üle otsustamisel, siis migratsioon on oluline, aga mitte kõige olulisem, eriti majandus on palju olulisem.
Mõni aasta tagasi oli kliimasoojenemine inimeste jaoks põhiprobleem, nüüd mitte enam, mis on juhtunud, probleem ei ole ju kuhugi kadunud?
On tõsi, et kliima ja keskkond on sakslaste prioriteetide nimekirjas praegu allpool. See tuleneb sellest, et inimesed näevad teisi probleeme suuremana – sõda Euroopas, transatlantilised suhted, inflatsioon, majandus, see on lükanud keskkonnateema tahapoole.
Miks majandusmured on nii olulised, kas see on mure hinnatõusu pärast või hirm töö kaotamise ees?
Võib ju öelda, et muretsemine majanduse pärast on luksusprobleem Kesk-Euroopas, aga see on rohkem ebakindluse tunne, on olnud teateid mitmete ettevõtete sulgemise plaanidest, ka suurte ettevõtete. Samuti kõrged hinnad, inflatsioon läheb alla, aga hinnad on jäänud kõrgemaks kui mõned aastad tagasi. Ja ärevus tööturu pärast, see on see, mille pärast inimesed muretsevad.
Ja kuidas on sõjaga Ukrainas? Meie Eestis oleme väga mures. Saksamaal ma näen, et kui see varem oli väga oluline teema, siis nüüd on ka see jäänud pigem teiste teemade varju.
Jah, kuigi sõda Ukrainas on tähtis ja see on iga päev meedias ja uudistes ning inimesed näevad seda, siis see on jäänud selle varju, mis toimub USA-s ja majanduses ja teistes küsimustes. Nii et see on olemas, aga mitte kõige tähtsamate teemade seas.
Kas on juba näha ka sakslaste reaktsiooni USA sekkumisele siinsetesse valimistesse ja teie demokraatia ründamisse?
Me näeme oma küsitlustes, et JD Vance'i sekkumisel Müncheni julgeolekukonverentsil ei ole olnud erilist mõju Saksa valijaskonnale, sest demokraatlike parteide seas valitseb üldine konsensus, et me ei nõustu sellise sekkumisega. Ainus partei, kes selliseid sekkumisi JD Vance'i ja Elon Muski poolt naudib, on AfD ehk paremradikaalide toetajad.
Aga võib-olla inimesed tänaval tunnevad end solvatuna ameeriklaste poolt ja nad mobiliseeruvad selle vastu?
Kolmveerand sakslastest leiab, et USA ei peaks sekkuma valimiskampaaniasse. Nad olid väga rahulolematud Elon Muski sekkumise pärast jaanuaris. Kõik Washingtonis toimuv on üha süvendanud tunnet, et USA ei ole enam usaldusväärne partner Saksamaale, 75 protsenti sakslastest ütles meile nii viimasel nädalal.
Friedrich Merzist saab tõenäoliselt järgmine kantsler. Kas ta on sakslaste seas populaarne või mitte nii väga? Kes on need inimesed, kes teda armastavad?
Friedrich Merz on peamise opositsioonipartei kantslerikandidaat, kellel on mitmeid probleeme ja puudusi laiema valijaskonna jaoks, ta on tuntud tegelane Saksamaa poliitikas, ta oli parlamendifraktsiooni juht juba üle 20 aasta tagasi, nii et ta on tuntud ja tema maine ei ole viimase 20 aasta jooksul palju muutunud. Teda nähakse otsekohese ja tugeva liidrina, aga mitte ülemäära meeldiva ja usaldusväärsena ja see on teinud parteile raskeks suurema toetuse saavutamise. Valitsuskoalitsioon on kolme aasta jooksul kaotanud 18 protsenti toetust, CDU-l on õnnestunud oma toetust seejuures kasvatada ainult 5-6 protsenti, see räägib palju opositsioonijuhi atraktiivsuse kohta.
Kes on tema toetajad? Kui ma pakun, et vanemad mehed, kas ma olen õigel teel?
Merzil on palju probleeme nooremate valijatega, eriti nooremate naistega, naistega üldiselt, aga eriti noorte naistega, nooremate inimestega, suuremates linnades elavate inimestega ja poliitiliselt rohkem tsentris olevate inimestega. Merz on juhtinud partei rohkem paremale, muutnud selle konservatiivsemaks, püüdes võita valijaid paremäärmuslastelt, mis ei ole juhtunud, aga see on muutnud tema ja partei vähem atraktiivseks laiale valijaskonnale, kes on poliitiliselt tsentris ja kes toetasid parteid kui Angela Merkel oli võimul.
Ja küsimus AfD kohta. Me võime vist juba praegu öelda, et need on neile edukad valimised ja nad võivad oma positsioone kahekordistada. Kas nad on jõudnud mingi laeni või võib järgmine kantsler tulla juba AfD ridadest?
AfD-l läheb neil valimistel väga hästi. Meie ennustame neile 21 protsenti oma viimases küsitluses enne valimisi ja me ei usu, et neil läheb pühapäeval oluliselt paremini, aga AfD edu on sõltub paljuski teistest parteidest mitte nii palju parteist endast, sest toetus parteile on viimase nelja aasta jooksul kasvanud eelkõige sellepärast, et valitsuse poliitikat nähti mitte eriti positiivsena riigi jaoks ja AfD on enda poole võitnud valitsevate parteide toetajaid. Nii et küsimus on selles, kas parteid saadab edu ka pärast valimisi ja uue valitsuse ametisse asudes ning kas AfD-d toetama asunud inimesed jäävad selle partei juurde.
Toimetaja: Mari Peegel