Lausa ühe nädala jooksul sai headest liitlastest põhimõtteliselt vaenlased. USA president Donald Trump kutsus Volodõmõr Zelenskit diktaatoriks, kes kardab valimisi. Aga kas kahepoolsete suhete allakäigus on ka Kiievi süüd?

"Jah, ma arvan, et vigu on tehtud. Need puudutavad rahvusvahelist kommunikatsiooni ja seda ühtsust, mis oli täiemahulise sõja alguses. Siis olime me kõik ühtsed, aga võim ise rikkus seda üksmeelt. Inimesed ootavad demokraatiat ja sõnavabadust, mida praegu Ukrainas kahjuks ei ole. Me ei räägi sõjaväetsensuurist, vaid tavalisest tsensuurist ja see on halb," lausus Ukraina parlamendisaadik, "Mõistlik poliitika" fraktsiooni juht Dmõtro Razumkov.

Ukrainlastele tundub valimiste läbiviimine enne lõpliku rahuleppe sõlmimist halb idee.

"Kui viia läbi valimised pärast ajutise vaherahu kokkuleppimist, kuid ilma julgeolekugarantiideta ja laiema rahuleppeta, siis see on lõks. Siis ei saa me mitte mingit rahulepet. Siis pole enam tähtis, mida valimised toovad. Ainus asi, mida tahan teile selgelt öelda, on see, et Putini lootustest saada Ukrainas võimule venemeelne režiim ei tule midagi välja," lausus Ukraina peaminister aastatel 2014–2016 Arseni Jatseniuk.

Trumpi nõudmine Ukraina maavaradele tundub paljudele Kiievis väljapressimisena.

"Ukraina ja USA administratsioonid peavad kõigepealt alla kirjutama vastastikuse mõistmise memorandumile. Seejärel tuleb võtta aega, et töötada välja suurem lepe, mis ühelt poolt näeks ette USA investeeringud Ukraina maavaradesse ja teiselt poolt USA abi Ukrainale," ütles Jatseniuk.

Kui USA abi Ukrainale peaks lõppema, mõjub see kohe rindele.

"Kõige tundlikum küsimus on Patriot-kompleksid ja raketid, et ballistilisi rakette alla lasta. Kui rääkida teistest elementidest, siis need on strateegiline luure, side, kommunikatsioon ja nii edasi. See kõik mõjub otseselt lahingutegevust. Kõige tähtsam on aga see, et Euroopa ei suuda seda kõike kiiresti asendada," lausus New Geopolitics Research Networki analüütik Mihhailo Samus.