NATO lahingugrupid loodi 2016. aasta Varsavi tippkohtumise otsusega. Mitmerahvuselised pataljoni suurused lahingugrupid loodi Balti riikidesse ja Poolasse. Ka Tšehhi, Slovakkiasse, Bulgaariasse ja Rumeeniasse otsustati viia täiendavad liitlasüksused.

Enne tungimist Ukrainasse nõudis Venemaa juht Vladimir Putin NATO vägede äraviimist Venemaa piiride lähedusest. Samasuguse nõudmisega esines Venemaa delegatsioon ameeriklastele ka Saudi-Araabias. Ameeriklased lükkasid nõudmise tagasi. Putin kindlasti ei loobu oma eesmärgist ja läbirääkimised pole läbi.

"Vahest pole arukas oletada, kui kaugele ameeriklased, eriti aga Donald Trump lasevad end sundida Vene huvidega kohanduma. Aga see konkreetne otsus pole ainult nende otsustada. Kui vaadata 8. maavägede lahingugruppi Ida-Euroopas, siis umbes 85 protsenti on eurooplased või kanadalased. See pole nii, et ameeriklased võivad anda eurooplastele käsu koju minna," lausus rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tony Lawrence.

Lawrence on veendunud, et üksuste eelpaigutus Venemaaga piirnevatesse riikidesse on eurooplaste huvides.

"Jah, kindlasti. See on vahend näidata meie otsusekindlust ja pühendumust kogu Euroopa julgeolekule," ütles ta.

Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid külastavad algaval nädalal USA presidenti. Britid juhivad Eestis paiknevat NATO lahingugruppi ja Prantsuse allüksus kuulub sellesse alaliselt. Kuivõrd võiks ameeriklased mõjutada liitlasi oma üksusi ära viima? USA ekspert Andreas Kaju peab seda väga ebatõenäoliseks.

"Ma kipun arvama, et see, mida me näeme nendel päevadel Euroopas, on pigem Euroopa kaitsepanustajate solidaarsuse äkiline ja kiire kasv. Kui ka ameeriklased peaksid midagi äkilist tegema – mida me ei tea –, siis ma usun, et selle võrra suurem on Euroopa liitlaste solidaarsus," ütles Kaju.