Juba mõne aasta pärast tuleb õhtune poeskäik hoolikalt planeerida, sest kodust on juba hommikul vaja kaasa võtta piisav hulk kilekotte ja karpe, sest hiljuti jõustunud euroliidu pakendidirektiiv tahab oluliselt vähendada ühekordsete pakendite ja kilekottide kasutamist.

"Meil paraku plastjäätmete teke on 19 protsenti Euroopas suurem kui 10 aastat tagasi, sarnane trend on ka Eestis. Kõik võimalused, mis meil on, et vähendada neid tooteid, mis satuvad loodusesse ja mida on väga raske ringlusesse võtta, nendele (toodetele) tekivad sellised piirangud," ütles kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo.

Maximas käib päevas 140 000 klienti ja iga teine ostab valmistoitu kaasa. Kuigi on võimalik toitu osta oma taarasse, kasutavad seda võimalust üksikud. Uue direktiivi järgi tuleb inimestel hakata ühekordse pakendi eest eraldi maksma ning pood peab pakkuma korduvkasutatavat pakendit.

Maxima peab mõistlikuks, et selle nõude täitmiseks kehtiks üle riigi ühine tagastussüsteem.

"Ehk et klient ostab täna siit, sealt, kas ta on homme maal, kuskil väikses poes, või ta on linnas suures kaubandusketis – võib tagastada oma pakendit ükskõik kuhu," lausus Maxima müügi- ja turundusosakonna juht Jaanika Terasmaa.

Jaanisoo sõnul ühtset riiklikku süsteemi ei looda, vaid jäädakse lootma turu eneseregulatsioonile.

Maximas sisseoste teinud Evelin on korduvkasutatavate pakendite osas kõhkleval seisukohal, sest nende tagastamine on tülikas.

"Kui Telliskivis näiteks toitu kaasa tellida, siis Telliskivi ei väljastagi üksikuid toidukarpe, ainult Ringoga ja seal on see hind olnud 70 senti. Noh, kopikaid, see ei maksa nii palju, et sul on vajadus see tagasi viia, et jätad endale pigem," rääkis Evelin.

Hanna sõnul poekarpe ta korduvalt ei kasuta ja idee hakata nende eest eraldi maksma teda ei rõõmusta.

"Kuni need on poes olemas, ma oma taarat kaasa ei võta, aga kui pannakse fakti ette, et seda on vaja, siis tuleb nii teha," lausus Hanna.

Ka peavad õhukesed kilekotid puu- ja juurviljaleti juurest kaduma 2030. aastaks. Eesti Keskkonnateenuste juhi Argo Luude sõnul selgus hiljuti USA-s tehtud uuringust, et nende asendamine korduvkasutavatega ei anna soovitud tulemust.

"Plasti kogus, mida kulutama hakati, oli kordi, kordi suurem, sellepärast et õhuke kilekott kaalus väga vähe, korduvkasutatavad kaalusid palju. Tihti tegelikult neid ei kasutatud korduvalt, vaid osteti ja visati jälle minema," lausus Luude.

Luude sõnul tuleks tarbija koormamise asemel tegelda pakendidisainiga, et nende tegemisel kasutatavaid materjale saaks ka taaskasutada.

Ministeeriumi teatel aastast 2030 peavadki kõik pakendid sellele nõudele vastama.