Süsteemioperaator Elering esitas mullu novembris regionaal- ja põllumajandusministeeriumile taotluse algatada eriplaneering, et Estlink 3 tarbeks saaks püstitada Rehemäe-Aulepa 330-kilovoldise kõrgepingeliini ja vajalikud ehitised.

Estlink 3 hakkab randuma Lääne-Nigula vallas Aulepas, kuhu rajatakse konverterjaam, ning sealt rajatakse kõrgepingeliin Rehemäeni. Praegu oodatakse tagasisidet vallalt ja teistelt osapooltelt, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna riigiplaneeringute valdkonna juht Kaidi-Kaisa Kaljuveer.

"Me oleme saanud sealt kohalikust omavalitsusest tagasisidet, nad tahavad meile märtsi keskpaigaks tagasisidet anda. Enne me sellega edasi kahjuks liikuda ei saa. Loodame, et nad märtsi keskpaigaks on valmis meile selle tagasiside andma, et me eriplaneeringu algatamise eelnõu saaksime valitsusse saata. Loodan, et ikkagi räägime kevadest, lähikuudest, mitte mitte kevade lõpust," lausus Kaljuveer.

Ka majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on vaja Estlink 3 eriplaneeringuga võimalikult kiiresti edasi minna. "Kui me räägime tulevikus odavamast energiahinnast, siis (on oluline) seesama Estlink 3 ühenduse rajamine ehk selleks tuleb ka kõik planeeringud teha," lausus ta.

EstLink 3 elektriühenduse loomiseks vajalik õhuliini trass Rehemäe alajaama ja Aulepa konverteralajaama vahel on planeeritud 330-kilovoldise õhuliinina, mis peab olema võimeline üle kandma kogu EstLink 3 võimsust ja vajadusel täiendavat võimsust suursaarte ümbruses olevatelt meretuule tootmisaladelt.

See pole ainuke eriplaneering, mida on vaja Estlink 3 rajamiseks. Mullu detsembris algatas valitsus eriplaneeringu Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamiseks. Tugevamat võrku on vaja, et liigutada suuremaid ülekandevõimsusi ida ja lääne regiooni vahel, lisaks rajatakse Tallinna täiendavaks varustamiseks uus kõrgepingealajaam Ülemiste järve lähedale. Eriplaneeringu ala hõlmab Saku valda, Kiili valda, Rae valda ja Raasiku valda ning eriplaneering peaks jõudma kehtestamiseni 2027. aastal.

Elering peaks Estlink 3 investeerimisotsuseni jõudma 2026.–2027. aastal, alles peale seda selgub, kas projekt viiakse ellu ja mis on ühenduse ehitamise aeg. Eelduslikult võiks uus ühendus valmida 2035. aastal. Estlink 3 ehituseks taotleb Elering Euroopa Liidu rahastust.

EstLink 3 planeeritav alalisvoolu ühendusvõimsus on 700 megavatti.

EstLink 3 koosneb Eestit ja Soomet ühendavast alalisvoolukaabelliinist ning kaabli otstes paiknevatest konverterjaamadest. Eesti poolel koosneb kavandatav Estlink 3 alalisvoolu merekaablist, maismaakaablist, konverterjaamast potentsiaalse asukohaga Aulepa piirkonnas ning uuest 330-kilovoldisest õhuliinist maismaal, mis ühendab Estlink 3 olemasoleva 330-kilovoldise võrguga Lääne-Eestis.

Seoses EstLink 3 rajamisega tuleb tugevdada olemasolevat võrku. Selleks on vaja rajada Tallinnasse uus 110kV/330kV alajaam, mis ühendatakse uute 330 kV liinide abil Aruküla ja Kiisa 330 kV alajaamaga. Lisaks uute liinide ehitamisele rekonstrueeritakse olemasolevaid 330kV õhuliinid Kiisa-Rakvere, Rakvere-Püssi,  Paide-Sopi ja Sopi-Sindi.

Eestil on Soomega praegu kaks elektriühendust: Estlink 1 ja 2, mille ülekandevõimsus on kokku umbes 1000 megavatti. Mõlema omanikud on Elering ja Soome süsteemioperaator Fingrid.