Riigikontrolör ütles kolmapäeval, et kui kõrvutada selle aasta riigieelarveseaduse lisa, milles on lahti kirjutatud tööjõukulud, majandamiskulud ja muud toetused, mis olid kärpe-eesmärgina seatud, ning võrrelda neid kärpebaasiga, siis oli kärbitud eelarve nende kulude osas 155 miljoni euro võrra suurem kui eelnev eelarve. Kui algul kärbitakse ja pärast antakse raha juurde, on tema sõnul ebaselge, kas kärbe tegelikult leidis aset või mitte.

Holmi kriitika põhines kolmapäeval toimunud riigieelarve kontrolli erikomisjoni kolmapäevasel kohtumisel, kus osalesid ka rahandusministeeriumi ametnikud.

Ligi rääkis neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et teda teeb Holmi käsitlus pahaseks.

"Rääkisime ka sellest täna riigikontrolöriga, kelle suust see siis lendu läks ja kelle ametnik võimendas seda kõvasti sotsiaalmeedias. Ja kõigil on väga lõbus ja irvitavad, nagu ei oleks riik kärpimisega tegelenud. See on solvav inimestele, kes tunnevad seda omal nahal riigisektoris ja kes jäävad tööst ilma," ütles Ligi.

Ligi sõnul on ministeeriumidel endiselt kohustus tegevuskulusid kärpida ja nad on seda ka teinud. "Neil jäi küll ka õigus asendada see näiteks toetuste kärbetega, aga kärbe toimub. Ei ole eelarve suurenenud sellepärast. Kui eelarve on suurenenud, siis neid komponente on väga erinevaid, näiteks me ju oleme teadlikult öelnud, et me ei kärbi pensionikasvu. Pensionid on kõige suurem kuluartikkel. Selle indekseerimine on teadlik sotsiaalne valik, pensionäride seis on suhteliselt kehvem kui palgasaajatel ja me ei läinud pensioni kallale ega kavatse ka minna," lausus Ligi.

"Mis puutub palkadesse, siis palgafonde kärbitakse. See, kus tegelikult riigisektoris palgad kasvavad, kasvasid eelmisel aastal, kasvavad tõenäoliselt ka sel aastal, on domineerivalt tegu tervishoiuga. On sinna juurde võetud inimesi rohkem kui kusagile mujale, on ka palgakasvud olnud," sõnas Ligi.

Ta rõhutas, et tervishoiutöötajaid ei saa nimetada riigiametnikeks.

"Majanduskasv on pigem alanud"

Rääkides majanduse olukorrast ütles Ligi, et märgid näitavad majanduskasvu algust.

"Praeguseks võime öelda, et majanduskasv pigem on alanud. See tunnetus meil on ja hoiaks sellest prognoosist sedapidi ka kinni. On paranemise märke," ütles Ligi.

"Iseasi kui halb see olukord üldse oli, kui tööhõive on nii kõrge ja palgakasv on nii korralik," lisas ta.

Ligi kommenteeris ka ootamatult paremat eelarvetasakaalu seisu, kus defitsiit oli ühe protsendi võrra prognoositust väiksem.

"Kuigi need andmed on esialgsed ja leiavad märtsis täpsustust, on eelarve olukord paranenud. Mis on nende komponendid, on iseasi. Nii palju ta ikka paranenud ei ole. Seal kolmelt kahele on see defitsiit vähenenud. Kuna on ilmselgelt ajutised mõjurid, kahe aasta vahelised mõjud, mida me peame sellest tervikust siis maha lahutama või arvesse võtma. Kõige suurem kamakas on seotud kaitsekuludega, see ei tähenda, et kaitsekulud oleksid kuidagi vähendamisel, nad ikka kasvavad. Aga kaitsekulude kandumine aastate vahel on veel vaidluse teema. Esialgse arvamuse järgi kandub osa kaitsekulust tänavusse aastasse. Omakorda on sellist aastate vahelist liikumist selle tõttu, et maksumäärad muutuvad ja maksumaksja jaoks mitte paremuse suunas. Selle tõttu tehti hulk otsuseid ära detsembris," rääkis Ligi.

Ligi täpsustas, et arvudes oli defitsiit natuke üle miljardi euro.