Riigieelarve kontrolli erikomisjoni kolmapäevasel kohtumisel oli arutlusel eelmise aasta eelarve täitmine ja valitsemiskulud 2025. aastal.

Riigikontrolör ütles, et kui kõrvutada selle aasta riigieelarveseaduse lisa, milles on lahti kirjutatud tööjõukulud, majandamiskulud ja muud toetused, mis olid kärpeesmärgina seatud, ning võrrelda neid kärpebaasiga, siis oli kärbitud eelarve nende kulude osas 155 miljoni euro võrra suurem kui eelnev eelarve.

Holm tõi välja, et lisada tuleb rahvusvahelised liikmemaksud, mida ei kärbitud, ning lisaks oli kärbe tehtud enne täiendavat raha andmist.

"Pärast kärpimist tehti täiendavad rahastamisotsused kõigi valitsusalade suhtes, mis nähtavasti tulenesid koalitsioonilepingust," ütles Holm. "Aga kui lihtsalt vaadata, siis saab eeladada, et kärbitud eelarve on 155 miljoni euro võrra suurem".

See, mida, kus ja kui palju kärbiti, selgub Holmi sõnul tõenäoliselt järgmise aasta veebruaris-märtsis, sest valitsemisalad on juba praegu kulusid liigutanud ja mõned ka olulisel määral.

"Kui päriselt tahaksime konkreetseid ridu kärpida, siis tuleks konkreetseid kuluridu sättida, aga praegu on valitsusaladel üsna suur voli ise neid ridu muuta ja liigutada," lisas Holm.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni juht Urmas Reinsalu uuris, kas mõttekäik, mille kohaselt riigieelarvestrateegias aastateks 2025-2027 ette nähtud summa, mis seal enne eelarve kinnitamist oli, ei vähenenud 132 miljonit eurot, vaid on nominaalselt kasvanud 155 miljoni euro võrra, on asjakohane.

Rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Regina Vällik ütles, et see võib tõele vastata, kuid ta rõhutas, et kärped tehti enne 2025. aasta eelarveprotsessi ehk kärbiti algset eelarvemahtu.

"Mulle meenutab see veidi "Nukitsameest": enne oli kõik üle, nüüd on kõik puudu," vastas Reinsalu.

Riigikontrolör märkis, et koalitsioonileppes on konkreetselt kirjas: kärbitakse tööjõu- ja majandamiskulusid ning muid toetusi teatud protsendi võrra. Tegelikult võeti see küll eelarveprotsessis kärpimisarvestuse aluseks, aga kärpida võis ka mujalt.

"Kärpimise üldine taju on, et summa, mida kärbitakse, väheneb. Aga antud juhul, kui panna konteksti, siis kärbiti tõusu," selgitas Holm. "Võib öelda, et kui kärbet poleks sellisel viisil olnud, oleksid kulud olnud 255 miljonit eurot suuremad. Aga tõsi on see, et kui algul kärbitakse ja pärast antakse raha juurde, siis on ebaselge, kas kärbe tegelikult leidis aset või mitte. See on probleem".

Järgmisel aastal, kui riigieelarve on täidetud, saab tema sõnul vaadata, mis tegelikult juhtus, sest eelarvesse lisanduvad ka ülekantavad vahendid, mis selguvad mõne aja pärast.

"Tegelik täitmine on minu hinnangul ka rahandusministeeriumi kontrolli alt väljas sellest hetkest, kui ministeerium on oma raha kätte saanud, sest seal on paindlikkus väga suur," tõdes Holm. "Kui soovite infot, kust kärbiti, on see päris võimatu".